Soomes kujuneb lähiaastatel kompleksne ja konkurentsivõimeline veeldatud maagaasi ehk LNG-taristu, kirjutab Skangasi turundus- ja müügijuht Tommy Mattila.
Skangasi turundus- ja müügijuht Tommy Mattila. Foto: Erakogu
Soome astub tõeliselt LNG-ajastusse 2016. aastal, kui läänerannikul Poris valmib 30 000kuupmeetrine LNG-terminal. Põhja-Soomes Tornios valmib 2018. aastal 50 000kuupmeetrine LNG-terminal. Need projektid mõjuvad märkimisväärselt tööhõivele.
LNG tõttu on maagaasi konkurentsivõimelise hinnaga keskkonnaeelised kättesaadavad senisest suuremale hulgale tarbijatele, sest LNG tarnimine ei sõltu gaasivõrgust. Soomes ongi LNG nõudlus kõige suurem väljaspool gaasivõrku asuvates piirkondades ja veonduses, kus see on konkurentsivõimeline alternatiiv naftapõhistele kütustele nii laevade kui ka raskeveokite jaoks.
Selged eelised
LNG kasutamisel vähenevad süsinikdioksiidi heitkogused raske kütteõliga võrreldes ligi 25 protsenti. LNG ei sisalda väävlit ega raskmetalle ja selle põlemisel ei teki kahjulikke peenosakesi. Jaotusvõrgustik ja kasutamiskohad sobivad ümberehitamist vajamata ka taastuvale biogaasile. Näiteks LNG jõul liikuv laev või veoauto võib kohe üle minna veeldatud biogaasi ehk LBG kasutamisele.
Nõudlus puhaste kütuste järele kasvab hoogsalt, sest heitenormid muutuvad järjest ambitsioonikamaks. LNG väävlivabadus ja vähene heide teeb sellest ahvatleva alternatiivi ülemaailmsel keskkonnahoidliku tehnoloogia (cleantech) turul, mis pakub nutikatele energialahendustele uusi võimalusi.
Võidujooks LNG-terminali rajamiseks sai uue pöörde – kui Eesti mängiti sügisel Euroopa Liidu rahastamisvoorust välja, asusid leedukad hoogsamalt turgu haarama.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.