Leedu terminali töössetulek ei ole muutnud gaasi hinda Baltikumis tegelikult sendi võrragi, kirjutab Alexela Groupi juhatuse esimees Andreas Laane.
- Andreas Laane Foto: Alexela
Leedu valitsuse laienev lobitöö Eesti LNG-terminalide projektide vastu tuleneb tõsiasjast, et Leedu maksumaksjate rahaga on ehitatud kallis ujuvterminal Klaipedasse ning nüüd üritatakse ebaefektiivse LNG-terminali kulusid kõrge gaasihinna kaudu eestlaste ja lätlaste vahel ära jagada eesmärgiga vähendada Leedu tarbijate koormust.
Leedu gaas, mida Eestisse on eksporditud, on seesama Gazpromi gaas, mida on siin kogu aeg müüdud. Positiivne on vaid see, et erinevalt mõne aasta tagusest perioodist on nüüd Baltikumi sees võimalik gaasiga kaubelda. Kuna Leetu müüdav Gazpromi gaasihind on madalam kui otse Eestisse müüdav gaasi hind, siis oleme tänu toimivale turule suutnud osta oma klientidele odavamat Leedu Gazpromi gaasi.
Kui Gazprom keerab kinni oma gaasikraanid kõikjal Baltikumis, siis ühest Leedus asuvast ujuvterminalist Eestile gaasi lihtsalt ei jätku. Selle LNG-koguse, mis on Leedu terminalis, tarbiksid Leedu enda tarbijad ära vähem kui ühe kuuga. On küll olemas Läti Inčukalnsi gaasihoidla, kuid ka sealne gaas ei pruugi esmajoones Eestini jõuda.
Eesti oma LNG-terminal annab meile vajaliku kindluse gaasi olemasolus
Vaatamata sellele, et LNG on alati mõnevõrra kallim kui torugaas, võtab oma terminali olemasolu Gazpromilt võimaluse siinsed gaasikraanid kinni keerata või küsida gaasi eest senist põhjendamatult kõrget hinda.
Eestisse tuleb LNG-terminal, kui selle tulekut tahab ja kaitseb meie riik. Tegevused selles suunas seisneks selles, et juhul kui Soomes või Baltikumis soovib mõni ettevõte LNG-terminali rajada, peab see toimuma võrdsetel konkurentsitingimustel – eeskätt tähendab see, et juhul kui Euroopa Liit otsustab LNG-terminali rajamist siin piirkonnas rahastada, peab võitma majanduslikult parim projekt. Alexela on veendunud, et Alexela Paldiski LNG-terminal on konkurentsivõimelisim projekt piirkonnas ning oleme valmis ausatel konkurentsitingimustel ka kandideerima.
Aus konkurents võib tähendada ka, et Euroopa Liit ei rahastagi ühegi LNG-terminali ehitamist ning nii terminale võib-olla rohkem ei tulegi. Sellisel juhul on ainsaks võimalikuks võitjaks Gazprom. See aga ei saa olla kindlasti meie riiklik eesmärk.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.