Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühtne haridussüsteem teeb rikkaks

    Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru.Foto: Arno Mikkor

    Ühtne ja ainult eesti keelel põhinev haridussüsteem peaks algama lasteaiast, et Eestis elavad vene emakeelega inimesed saaksid olla edukamad nii töö- kui ka eluasemeturul, teevad ettepaneku Tartu Ülikooli professorid Tiit Tammaru ja Raul Eamets.

    Vanuses 3–5 eluaastat omandab laps kõige lihtsamalt uusi keeli. Lasteaiast alguse saavad ja koolis jätkuvad võrgustikud ja eesti keele oskus lõhuvad klaaslaed nii kõrghariduse omandamisel kui ka tööturul. Loodetavasti õnnestub siis venekeelne elanikkond mingi aja jooksul tuua ka Eesti meediaruumi. Mitmekeelsus (eesti, vene, inglise keele oskus) võib osutuda hoopis trumbiks tööturul, ka eestlaste jaoks. Kindlasti tuleb eraldi läbi arutada Ida-Virumaa üleminek ning ilmselt on vaja ka ingliskeelset õpet vähemasti Tartus ja Tallinnas, et siia sõitnud tippspetsialistid saaksid oma lapsed panna rahvusvahelisse kooli. Samas ei muuda see asja põhiolemust.
    Nii viimane rahvaloendus kui ka hiljuti valminud integratsioonimonitooring näitavad lõimumise positiivseid suundumusi. Näiteks 2011. aasta rahvaloenduse andmetest ilmneb, et mida nooremad on inimesed, seda suurem on teisest rahvusest inimeste seas Eesti kodanike osakaal. Sama on keeleoskusega. Nii saab teha selge järelduse: ühtsus ühiskonnas suureneb ning seda eriti noorte osas. Iseseisvas Eestis sündinud ja koolis käinud kolmandat põlve Eestis elavad noored oskavad valdavalt eesti keelt ja on valdavalt Eesti kodakondsed.
    Lõhe süveneb
    Edu mitmes lõimumisvaldkonnas ei ole suurendanud siiski Eesti ühiskonna ühtsust kahes võtmevaldkonnas: eluaseme- ja tööturul. Veelgi enam, lõhed isegi süvenevad. Hiljuti läbiviidud rahvusvahelisest võrdlusuurimusest selgub, et Tallinnas kasvab ruumiline ebavõrdsus jõukamate ja vaesemate inimeste vahel kiiremini kui ühegi teise Euroopa riigi pealinnas. Jõukamad kolivad ära Tallinna n-ö mägedelt ning loovad omale kodu kas kesklinnas (kesklinnastumine) või Tallinna ümbruse nn kuldse ringi valdades (valglinnastumine). Veelgi enam, Tallinna elamuturg kihistub üha enam mitte üksnes jõukuse, vaid ka rahvuse alusel ning need kaks suundumust kattuvad omavahel üha enam. Kesklinnastumine ja valglinnastumine on üheaegselt jõukate projektid ja eestlaste projektid. Venekeelne elanikkond on jäänud mitmel põhjusel tugevamalt kinni Tallinna mägedesse kui eestlased. See on harjumuspärane keskkond, paljud sõbrad ja tuttavad on lähedal, olemas on rahvuspõhine taristu (eelkõige venekeelsed lasteaiad ja koolid) ja rahalised võimalused on väiksemad.  
    Elukohtade eristumine on omakorda tingitud sellest, et kihistumine on suur ka tööturul. 2011. aasta rahvaloenduse andmetest selgub, et eestlaste ja vähemuste ametialane jaotus erineb diametraalselt. Juhtide ja tippspetsialistide seas on üleesindatud eestlased ning lihttööliste seas mitte-eetlased. Kui vaadata muutusi ajas, siis on pilt muutunud isegi halvemaks. Viimase 15 aasta jooksul on teisest rahvusest juhtide ja tippspetsialistide osakaal vähenenud, samas aga lihttööliste seas suurenenud. Bank of America värske inimtööjõudu puudutava tulevikuarengute raporti kohaselt võivad robotid järgneva 20 aasta jooksul ligi pooled kõigist olemasolevatest ametitest üle võtta ning kõige vähem puudutab see juhte ja tippspetsialiste ja kõige enam lihttöölisi.
    Seega vaatamata positiivsetele arengutele teatud lõimumisvaldkondades on Eesti ühiskonna ühtsusega ja selle kaudu edukusega seotud probleemi tuum teiste rahvuste esindajate madal ametialane positsioon, olenemata viimaste haridustasemest või lõimumise edukusest. Kui puudub ametialane edukus, siis on sissetulekud väiksemad ning järelikult on paratamatud ka erinevad võimalused kodu ostmisel. Tagajärjeks jõukusel ja rahvusel põhinev Eesti süvenev kihistumine.
    Edu algab haridusest
    Värske integratsioonimonitooringu kinnitusel mõjutab edukust tööturul hea haridus, töökus, eesti keele valdamine ning sotsiaalsed sidemed. Me ei ole näinud uurimusi, mis tõestaksid, et venekeelne töötaja oleks vähem töökam kui eestlasest töötaja. Järelikult jõuamegi haridussüsteemi juurde. Süsteemi põhiolemust ei ole senised koolireformid muutnud: Eestis elavad noored sorteeritakse varakult emakeele alusel erinevatesse lasteaedadesse ja koolidesse ehk sotsiaalsetesse süsteemidesse, mis omakorda seob erinevalt toimivateks tervikuteks eesti- ja venekeelsed sotsiaalsed võrgustikud. Noorte sorteerimine erinevatesse koolidesse mõjutab väärtushinnangute kujunemist, sotsiaalseid sidemeid (ka meedia tarbimist) ja edasist kooliteed. Kui vaatame eestlaste ja vähemuste jagunemist haridustasemete lõikes, siis ainult venekeelne haridus põhjustab ka teatud klaaslae edasise haridustee jätkamisel. Eesti tööjõu uuringu andmetel on tööealise elanikkonna hulgas kõrgharidusega venekeelsete elanike osakaal vähenenud 18 aastaga 33%-lt 26%-le.
    Kui visioon ja eesmärk on sõnastatud, siis saab hakata koostama tegevuskava, alates õpetajate ettevalmistamisest kuni koduste tugisüsteemideni peredes, kus vanemad ei suuda laste eesti keeles õppimisele pakkuda piisavat tuge. Kindlasti rikastab nii vene kui ka teiste rahvuste kultuur Eesti ühiskonda ja vaja on mõelda mehhanisme, mis aitaks Eesti elanike rahvuslikke identiteete säilitada paralleelselt ühtse haridussüsteemi loomisega. Kui jääme aga kinni praegusesse olukorda ning loetleme vaid lõputuid tegureid (sh rahvusvahelised kohustused), mis takistavad ühtse süsteemi loomist, peame leppima vene emakeelega inimeste kehvema positsiooniga eluaseme- ja tööturul ning seeläbi jõukuse ja rahvuse põhiselt sügavalt kihistunud Eestiga.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
    Autor: Tiit Tammaru ja Raul Eamets
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.