Ajalugu ei soosi kinnisvara

Ameerika Ühendriikide eluasemeturust, kus 1948. aastal osteti maja 16 000 dollariga ja müüdi see 2004. aastal 190 000 dollariga, on näha, et 56 aastaga maja hind mitmekordistus. Kuid sama ajaga tõusis inflatsioon kaheksa korda ja see tähendab, et inflatsiooniga korrigeerituna tõusis maja hind tegelikult ainult 48%, mis on alla 1% aastas. Möödunud sajandil kasvasid USAs majade hinnad inflatsiooniga korrigeerituna keskmiselt ainult 0,2% aastas.

Teine näide on Amsterdami kanali Herengrachti juures asuvate majade kohta. Kuna sealsed majad pole sajanditega oluliselt muutunud, on nende kohta koostatud Herengrachti indeks, millega on tõestatud, et aastatel 1628–1973 ehk ligi 350 aastaga nende majade hinnad küll kahekordistusid, aga kui arvestada seda tõusu koos inflatsiooniga, tuleb indeksi aastaseks tõusuks ainult 0,2%.

Nõrk varaklass

Võrreldes teiste varaklassidega on kinnisvara olnud selgelt üks nõrgimaid. Aastatel 1929–2014 on S&P 500 aktsiaindeks korrigeerituna inflatsiooniga tõusnud keskmiselt 6,32% aastas, kulla hind on sama näitaja järgi tõusnud pärast 1971. aasta kullastandardist loobumist kuni 2014. aastani keskmiselt 4,12% aastas.

Nobeli majanduspreemia võitja ja USA eluasemehindu kajastava Case/Shilleri indeksi looja Robert Shilleri sõnul on kinnisvarahindadel ja aktsiahindadel väga väike seos.