• OMX Baltic−0,14%297,13
  • OMX Riga1,6%904,7
  • OMX Tallinn−0,13%2 045,28
  • OMX Vilnius−0,04%1 205,02
  • S&P 500−0,03%6 386,55
  • DOW 30−0,19%44 817,66
  • Nasdaq 0,27%21 166,26
  • FTSE 100−0,43%9 081,44
  • Nikkei 225−1,1%40 998,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,31
  • OMX Baltic−0,14%297,13
  • OMX Riga1,6%904,7
  • OMX Tallinn−0,13%2 045,28
  • OMX Vilnius−0,04%1 205,02
  • S&P 500−0,03%6 386,55
  • DOW 30−0,19%44 817,66
  • Nasdaq 0,27%21 166,26
  • FTSE 100−0,43%9 081,44
  • Nikkei 225−1,1%40 998,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,31
  • 08.12.15, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lastetoetused teenusepõhiseks

Rahapõhise lastetoetuse võiks asendada teenusepõhise lastetoetusega, paneb ette Tallinna tehnikaülikooli nooremteadur Taavi Simson (Vabaerakond).
Taavi Simson
  • Taavi Simson
  • Foto: Erakogu
Ideaalis peaks lastetoetus katma otseselt lastega seotud kulusid: koolitarbed, ringiraha või toit. Kuna aga toetust antakse rahas, ei ole mingit selle kasutamise kontrollmehhanismi. Seetõttu tasub süsteemi muuta selle asemel, et raha juurde anda.
Rahapõhise lastetoetuse võiks asendada teenusepõhise lastetoetusega. Selle asemel, et iga kuu kanda vanematele üle mingi summa, pakutakse selle asemel samas vääringus vajaliku teenust või konkreetset kaupa: näiteks soodsamad töövihikud ja koolitarbed, osaliselt või täielikult kaetud lasteaia kohatasu või ringiraha. Millised need teenused võiks täpselt olla, see tuleks kõigepealt vastavatelt huvigrupidelt välja uurida, et ei hakataks pakuma midagi sellist, mille järele otsest vajadust pole. Vastasel juhul tehakse hea asemel kahju. Kindlasti väärivad arutelusse kaasamist lastevanematega seotud liidud, omavalitsused ning haridus- ja sotsiaaltöötajad.
Selline meede tooks endaga kaasa kaks tugevat plussi

Artikkel jätkub pärast reklaami

Esimene oleks toetuseahela lühenemine. Kui praeguse süsteemi puhul toimib ahel riik, lapsevanem ja teenuse  osutaja, siis teenusepõhise mudeli puhul oleks ahelal vaid kaks lüli: riik ja teenuse osutaja. Ahela lühenemine muudab protsessi kiiremaks ja vahendid paremini kontrollitavaks.
Teine pluss oleks riigi paigutatavate vahendite kasutamise peaaegu absoluutne efektiivsus. Riik saab olla kindel, et makstud toetus läheb  õigesse kohta, et lastetoetus jõuab tõesti lasteni.
Üleminekuaeg
Et üleminek ei toimuks liiga järsult ning oleks aega vaadata, kuidas mudel reaalsuses töötab, võiks kaaluda sellist lähenemist: 1. aasta – 25% teenusepõhist toetust, 75% rahalist, 2. aasta – 50% teenusepõhist toetust, 50% rahalist, 3. aasta – 75% teenusepõhist toetust, 25% rahalist toetust. Alates 4. aastast oleks üle mindud 100% teenusepõhisele toetusele.
Kolm aastat peaks olema piisavalt pikk aeg, et välja selgitada, kas selline mudel töötab ning millised on need teenused, mida kõige rohkem on vaja hüvitada. Vajadusel võib kaaluda ka pikemat üleminekuaega. Samas võib selguda, et kõige paremini toimib hübriidmudel, sest lapsevanemad kindlasti soovivad, et mingisugune summa jääks täiesti nende endi kontrolli alla.
Kirjeldatud meetme eesmärk ei ole panna riiki käituma „suure vennana“ kes teeb inimeste eest ise kõik otsused ära, sest enamik lapsevanemaid toimib üldjuhul igati mõistusepäraselt. Pigem on eesmärk garanteerida lastele eluliselt vajalikud teenused ja kaubad, ilma milleta nad hakkama ei saa ning mille peale rahaline toetus kuluma peaks.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 19 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele