Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tipptegijale tuleb rohkem maksta

    Koolitaja Raimo Ülavere.Foto: Andres Haabu

    Paljudele makstakse palka vale jaotuse järgi, kirjutab koolitaja Raimo Ülavere.

    Juhtidel (ja tegelikult enamikul inimestel) on ettekujutus, et inimeste võimekus ja panus organisatsioonides jaotub normaalfunktsiooni järgi. Ehk meil on väike osa tipptegijaid, sama väike osa luusereid ja siis on suur hulk keskmikke. Selle keskmise järgi teeme boonussüsteeme, määrame palkasid, hindame tulemuslikkust. Tegelikult paneme täiega mööda.
    Ernest O’Boyle Jr. ja Herman Aguinis võtsid 2011.–2012. aastal kokku uuringud ja eksperimendid, mis käsitlesid ligi 700 000 inimese tegemisi – poliitikuid, näitejaid, sportlasi jne – ning leidsid, et 94% gruppides ei jagunenud inimeste tulemuslikkus normaalfunktsiooni järgi. Pigem jälgisid tulemuslikkuse graafikud joont, mis iseloomustab jõu seadust ehk “pikka saba”.
    Jõu seadus tähendab lihtsustatult ka laialt tuntud 80 : 20 suhte loogikat (nn Pareto printsiip). Näiteks et 20% inimestest loob 80% väärtusest.
    Mitmekordne erinevus
    Pika saba seaduse järgi on organisatsioonis ja meeskonnas väike osa inimesi, kes on hüpertulemuste tegijad ehk nende tulemuslikkus võib erineda teiste omast kordades (mõnel juhul kuni kümnekordselt). Suur hulk on ka inimesi, kes tõepoolest on tublid tegijad ning on ka väike hulk luusereid. Ent erinevus normaaljaotusest on ilmne – enamik töötajaid on jõu seaduse kohaselt alla statistilise keskmise (sest keskmise kisuvad üles 10–20% tõelist tipptegijat). Seega muutub tulemuste mõõtmisel nn keskmise kontseptsioon mõttetuks, kui võrrelda inimeste panust keskmisega.
    Paljud juhid-organisatsioonid määravad palka nii: keskmine palk on x, mida saab suurem osa meie inimestest. Tipptegijad saavad x + 20–30% ning kehvemad x – 20–30%. Normaaljaotus.
    Inimeste tulemuslikkus jaotub hoopis teisiti. Ehkki kõigile meeldib mõelda, et palka makstakse tulemuse järgi, siis normaaljaotus ei võimalda seda kuidagi teha. Selle järgi on tipptegijad ilmselgelt alamakstud ja keskmikud-mahajääjad ülemakstud. Tõenäosus on suur, et millalgi seisad silmitsi olukorraga, kus tipptegija, kes toob piltlikult öeldes poole sissetulekust, pole enam rahul palgaga keskmine + 20%. Ta läheb mujale, sest keegi maksab alati kuskil rohkem.
    Muuseas, samade tagajärgedega on ka arusaam, et tipptegijaid peab olema kindel arv või protsent meeskonnast. Mis aga saab siis, kui staare ja tipptegijaid on 50–60% (teatud valdkondades on see võimalik)?
    Mõned on kordades tulemuslikumad
    Mõned koodikirjutajad on kümme korda tulemuslikumad kui teised. Mõned müügiinimesed müüvad 3–4 korda rohkem kui teised. Mõned juhid on kordades tulemuslikumad kui teised. Need on inimesed, kes teevad ägedaid asju, mõtlevad välja uusi initsiatiive, püstitavad uusi müügirekordeid. Nende kohta öeldakse sageli, et neil on annet, ehkki suur osa nende edukusest on seletatav tööga. Nad ei mahu kuidagi kompetentsimudelite 1–5 või “alla keskmise, keskmine, üle keskmise” skaalale.
    Paradoks on ka see, et inimeste panusesse normaaljaotusega suhtumise korral ei ole see kuigivõrd motiveeriv keskmikele – nendele, kellelt tavaliselt oodatakse tõusu tipptegijate hulka. Kui inimene on tubli keskmik, siis on suur tõenäosus, et ta on üks kahest: a) tipptegija, kes on frustreerunud raamidesse surumisest, või b) tegija, kes ongi rahul keskmisega – ta teab, et tipuks pole mõtet pingutada (noh, keda see +20% palka pikaajaliselt ikka nii väga huvitab) ning päris luuserite sekka ta ka ei kuku (kuna ka nende arv on piiratud).
    See, mida mõõdad, seda saad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.