Jätad suitsetamise maha ja paned raha kasvama. Ah sa ei suitseta? No siis investeerid näiteks õlle- või koogiraha, paneb ette investor Jaak Roosaare.
- Jaak Roosaare Foto: Andres Haabu
Vähiliidu andmetel on Eestis arvestuslikult 350 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16-64, neist iga teine sureb tubaka tarbimisega seotud haigustesse juba keskeas. Igas teises Eesti peres, kus kasvavad lapsed, suitsetab keegi täiskasvanutest. Samal ajal on teada, et viiendik Eesti elanikest elab suhtelises vaesuses (kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot). Kui riiklik abi kõrvale jätta, elaks vaesuses ligi pool Eesti elanikkonnast (40,7%). Seega sissetulekud on meil väikesed, kuid suitsetamiseks raha ikka leiame! Esitan siinkohal plaani, kuidas mõlemad mured korraga lahendada. Tuleb endale ehitada suitsupensionisammas.
Eeldame, et pakk suitsu maksab 3.50 ja hinnad tõusevad keskmiselt 5% aastas. Hiljutisi aktsiisitõuse arvestades on see päris mõistlik eeldus. Veel eeldame, et meil kulub pakk päevas. Suitsumehed teavad rääkida, et ka see on päris mõistlik eeldus. Seega kulub meil esimesel aastal suitsude peale 1260 eurot. Jätame suitsetamise maha ja kanname iga kuu alguses 30×3,50 ehk 105 eurot eraldi kontole. Ja paneme selle raha kasvama näiteks ühisrahastusportaalide vahendusel (olgu selleks siis Bondora, Omaraha, Mintos, Twino, EstateGuru või CrowdEstate). Kui keegi detailidesse tahab süveneda, siis võib kasutada ka OÜd investeerimiseks (suitsumees laenab raha OÜsse ja investeerib selle kaudu), sest praeguste seaduste järgi eraisik ühisrahastusse investeerimiskonto kaudu investeerida ei saa.
Ikka parem kui teine sammas
Oleme oma tootlusootuses konservatiivsed ja eeldame keskmiseks tootluseks 10% aastas. Väikeste summadega ühisrahastusportaalides tegutsedes peaks tegelikkuses saavutama isegi paremat tootlust. Aga see selleks. Kui suureks meie suitsufond siis ajas kasvab?
Viie aasta pärast on kontole kogunenud 9265 eurot, kümne aastaga 26 745 eurot, kahekümne aastaga 112 937 eurot (suitsupakk maksaks siis veidi alla 9 euro) ja kolmekümne aastaga 363 893 eurot. Kas selle rahaga kannataks pensionile minna? Hoolimata kolmekümneaastasest inflatsioonist julgen väita, et see annab siiski paremat tootlust kui II sammas. Ja miks mitte luua endale lisaks tavalistele pensionisammastele suitsul baseeruv IV pensionisammas?
Käisime suvel sõpradega Raivo Heina juures Saaremaal külas. Ta oli just valmis saanud uhke väliköögi, mis maksis rohkem kui keskmine Tallinna korter. Muiates ütles Raivo, et köögi on kinni maksud USA suitsumehed. Ehk siis Altria dividendid. Seega, kui tahad eriti irooniline olla, on võimalus säästetud suitsuraha investeerida ka Altria ja Philip Morrise aktsiatesse. Dividenditootlus on praegu küll madalam kui 10% (vastavalt 3,7 ja 4,6 protsenti), kuid selle eest on need dividendid ajas kasvavad ja sinna saab kergelt mahutada ka oluliselt suuremaid summasid kui ühisrahastusse (pikaajaliselt on mõlema aktsia tootlus olnud suurem kui 10% aastas). Ja kas pole mõnus oma statistilisi lisa-aastaid rahastada teiste suitsumeeste rahaga?
Kõik on ju tore, aga mis saab siis, kui sina ei suitseta? Kas sul ei olegi siis võimalik endale turvalist vanaduspõlve kindlustada? On ikka. Pead lihtsalt enda eelarvest leidma mõne teise kuluartikli, millele kulub keskmiselt 3-4 eurot päevas (ehk 100 eurot kuus). Näiteks kohvi ja koogitükk, paar pudelit õlut või lotopiletid. Tee proovi!
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.