Vaesus on sinu peas

Mu sõber on luuletaja. Sellest ajast peale, kui ta palgatööst loobus, on ta pidanud vastama küsimusele, kuidas ta ometi ilma kindla sissetulekuta nälga ei jää. Antud selgitused pole küsijatele eales kõlvanud.

Ettekujutus, et luuletaja peab tingimata vaene olema – või kui ta vaene olla ei taha, siis peab tema oma leiva palehigis välja teenima nagu iga teine – on nii valdav, et mu sõber on loobunud seletamast. Vastata küsimusele, kuidas sa oma leiva välja teenid, et ma ei teenigi leiba, tundub inimestele ülbe – ja kui lisada, et ma leiba ei söögi, läheb küsijatel juhe täiesti kokku. Ja kui veel asi naljaks keerata ja öelda, et ma söön leiva asemel saia, on inimesed valmis ütlejal pea maha lööma nagu Marie Antoinette’il (kes, tõsi, kaotas oma küll teistel põhjustel kui see ajalukku läinud soovitus).

Ettekujutus, et raha on võimalik saada ainult palgatööga, on niivõrd visa kaduma, et kõik need, kes selleta hakkama saavad, on palgasaajate meelest muiduleivasööjad või petised. Muide, mu sõbral pole osaühingut. Tasu oma teoste, nende teistes keeltes ilmuvate tõlgete ja esinemiste eest saab ta tavalise honorarina.

Kui inimene on otsustanud vaene olla, siis ei saa keegi talle seda keelata. Kui neile öelda, et vaesus on nende peas, siis saavad nad enamasti tigedaks. Elu on olnud ebaõiglane, kogu püüdmisest ja pingutamisest pole küllalt kasu olnud. Riik on paha ja tööandja on ahne. Vaesus on vaimne seisund – selle väljaütlemise eest võidakse maha lüüa.

Muide, kas buda munk, kelle päevase toidu moodustab peotäis riisi, on vaene? Kas joogi, kellele lääneliku arusaamise kohaselt mingit vara ei kuulu, on vaene? Kas seljakotirändur, kelle kogu maise vara moodustabki see, mis kotis, on vaene? Ilmselt mitte. Arusaamine, et isegi vara puudumine ei tee veel vaeseks, on keskmisele lääne inimesele täiesti arusaamatu asi.

Kui eestlane ei taha vaene olla, siis tuleb tal ilmselt muuta oma arusaamist tööst ja rikkusest. Luuletaja, kes on keeldunud katusekambris külmetamast ja kohmetanud sõrmedega hingevalu paberile valamast, on hea eeskuju kõigile ettevõtlikele inimestele, kes võiksid olla valmis oma mis tahes liiki loomingu eest väärilist tasu saama ja sealjuures veel takkapihta rõõmsad olema.