Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peaminister ei saa majandust kasvatada

    Indrek NeiveltFoto: Eiko Kink

    Peaministrilt ei saa loota majanduskasvu, vaid selleks peab erasektor väljuma mugavustsoonist, leiab idufirma Pocopay asutaja Indrek Neivelt.

    Olen seda juttu tahtnud kirjutada juba mitu kuud, aga ikka on midagi vahele tulnud. Uue impulsi kirjutamiseks andis viimane digitaalse arengu raport, kus Eesti avalik sektor saab kõrge viienda koha, aga oluliselt halvemini käib meie ettevõtete käekäik. See raport tõestab, et praeguses majandusseisakus ei ole õige süüdistada praegust peaministrit. Sest peaminister ei loo töökohti ega tegele innovatsiooniga. Sellega tegelevad ettevõtted. Majanduskasvu mootoriks on ikka ettevõtjad ja kogu ühiskonna valmisolek areneda.
    Üheksa aastat tagasi käivitasime Arengufondi. Esimese uurimistööna näitasid Tartu Ülikooli teadlased akadeemik Urmas Varblase eestvedamisel, et majanduse kasvamiseks peab majanduse struktuur muutuma. Ehk siis sama tööd tehes me rikkamaks ei saa. Kui me tahame, et majandus kasvaks, siis paljud firmad peavadki siit ära minema ja uued asemele tulema. Muidu kasvu ei tule.
    Arengufondi alustamise ajal suhtlesin palju erinevate huvigruppide esindajatega ja sain aru, et meil oli levinud arusaam, et „mina ise teen oma tööd õigesti ja hästi ning midagi pole vaja muuta“. Aga teised peaksid „Eesti Nokia“ tegema ja siis läheb meil kõigil elu paremaks. Ja kui muidu keegi Nokiat ei viitsi teha, siis peaks valitsus raha kokku panema ning andma korralduse teha „meie oma Nokia“.
    Tagasi nullpunktis
    Vahepeal oli paar aastat masu ja praegu oleme samas kohas tagasi. Meie majandus on kümne aastaga veidi kasvanud, aga maailma majandus tervikuna on kasvanud oluliselt kiiremini. See tähendab, et meie osatähtsus maailma majanduses on langenud. Me oleme küll absoluutses mõttes jõukamaks saanud, aga mitte teistega võrreldes. Selle üheks näiteks on Hiinast saabuvad turistid, keda kümmekond aastat tagasi veel ei olnud. Ja ka Hiinas käimine on meile suhteliselt kallimaks muutunud. Mõtleme veel 10–20 aastat edasi ja praegused meile odavad turismimaad ei pruugi enam nii odavad tunduda.
    Nagu viimane Euroopa digitaalse arengu uuring näitas, on meil kõik hästi digitaalsete lahendustega avalikus sektoris. Hoopis erasektor jääb arengule jalgu. Samas avalikus ruumis kõlavad pigem erasektori süüdistused avaliku sektori suunas. Ja erasektor nõuab avalikult sektorilt muutusi. Avalik sektor justnagu ei tohi midagi öelda püha ja puutumatu erasektori suunas. Nemad on ju maksumaksjad. Aga tegelikult tuleks just meilt ettevõtjatelt küsida, et kus on innovatsioon? Kus on uued tooted ja teenused?
    Ma ei kutsu üles vastastikku süüdistusi loopima. Ma ei arva, et meil oleks näiteks parim maksusüsteem või riigireformi ei oleks vaja teha. Ka avalikku sektorit on vaja reformida nii nagu ka maksusüsteemi. Samas kui ma peaaegu kaks aastat tagasi tõstsin üles alampalga kiire kasvu teema, siis olid ettevõtlusorganisatsioonid selle suurimad vastased. Sealt tulevad signaalid on ühesed: ei mingeid muutusi. Kasumit ei tohi maksustada, alampalka ega alkoholi hinda ei tohi tõsta. Alampalga jõulisem tõstmine ja maksuseaduse muutus oleks üks väheseid meetodeid, kuidas ettevõtjaid nende mugavustsoonist välja saada. Aga muidu majandus kasvama ei hakka.
    Uuendused ja muutused algavad esmajoones meist igaühest. Ainult inimene ise saab õppida ja areneda. Meenutagem, milline oli meie ühiskonna uuendusmeelsus kümme aastat tagasi, rääkimata võrdlusest 20 aasta taguse ajaga. Selles on suur vahe. See algab meist kõigist.
    Kas me tahame teha midagi uut või tahame teha kõike samamoodi ja süüdistada ka viie või kümne aasta pärast peaministrit, et meie elu ei ole paremaks läinud. Peaminister ei tegele uue toote arendamisega ega hakka kunagi ka tegelema. Meie president ja ka peaminister on väga uuendusmeelsed ja igati toetanud meie ettevõtete uusi tooteid ja teenuseid. Alates sõnumitest sotsiaalmeedias kuni toodete kandmiseni välja. Ilmselt teeksid nad seda suurima heameelega veel rohkemgi, kui oleks vaid tooteid ja teenuseid, mida maailmale näidata.
    Kindel on ainult üks: sama asja samamoodi tehes meie elu paremaks ei lähe.
  • Hetkel kuum
Ettevõtlusvabadust ähvardab invaliidsus või lausa surmahoop
Kui konkurentsiamet ei suuda regulaatorina vaba ettevõtluskeskkonna eest seista, pole ohus mitte enam majandus, vaid riik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui konkurentsiamet ei suuda regulaatorina vaba ettevõtluskeskkonna eest seista, pole ohus mitte enam majandus, vaid riik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Tallinna Vee kasumist haihtus veerand Aastane marginaal kukkus pooleks
Viimases kvartalis kukkus Tallinna Vee puhaskasum veerandi võrra, kuid käivet suutis ettevõte kasvatada. Analüütikud ootasid viimasest kvartalist tükk maad suuremat kasumit.
Viimases kvartalis kukkus Tallinna Vee puhaskasum veerandi võrra, kuid käivet suutis ettevõte kasvatada. Analüütikud ootasid viimasest kvartalist tükk maad suuremat kasumit.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Vene naftatoodetele pakutakse 100dollarist hinnalage
Ühes Euroopa impordikeeluga soovib läänemaailm kehtestada Vene naftatoodetele hinnalae, Euroopa Liit kaldub võrdlemisi kõrge hinnalae ehk 100 dollari suunas diislikütuse barreli eest.
Ühes Euroopa impordikeeluga soovib läänemaailm kehtestada Vene naftatoodetele hinnalae, Euroopa Liit kaldub võrdlemisi kõrge hinnalae ehk 100 dollari suunas diislikütuse barreli eest.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Kodulaenude intressid on jõudnud 2009. aasta tasemele
Selliseid laenuintresse nagu praegu kodulaenude või ettevõtetel pikaajaliste laenude eest välja tuleb käia, ei ole Eestis nähtud aastakümne ja enama vältel.
Selliseid laenuintresse nagu praegu kodulaenude või ettevõtetel pikaajaliste laenude eest välja tuleb käia, ei ole Eestis nähtud aastakümne ja enama vältel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.