Riigihanked jäävad läbipaistvaks

Pakkumuste maksumuste avaldamine riigihankes osalevatele pakkujatele toimuks eelnõu kohaselt riigihanke hilisemas faasis: need avaldatakse siis, kui hankija on pakkumused sisuliselt läbi vaadanud ja leidnud eduka pakkuja ehk enne hankelepingu sõlmimist. 

See eelnõus esitatud muudatus aitab ära hoida praktika, kus pakkuja esitab nn tühja pakkumuse lihtsalt eesmärgiga saada infot konkurentide kohta, ilma tegeliku huvita hankelepingu vastu. Ehk eesmärgiks on lõpetada ära nn hinnaõngitsemised, mis tekitasid ettevõtjatele tihti meelehärmi. Selle olukorra muutmiseks on ettevõtjad aastate jooksul korduvalt rahandusministeeriumi poole pöördunud.

Kehtivas seaduses on pakkumuste avamise kohta protokolli koostamise kohustus eelkõige mõeldud olukordadeks, kus asjaajamine käib paberil, nagu see oli enamasti praeguse seaduse vastuvõtmise ajal. Samal põhjusel tuleb pakkumuste avamisel kehtiva seaduse kohaselt kontrollida dokumentide olemasolu ja et protokolli kantavate andmete hulgas on ka pakkumuse maksumus, osamaksumused ja muud numbrilised näitajad.

Regulatsiooni eesmärgiks oli tagada, et hankija ja temale meelepärane pakkuja ei saaks omavahel uues pakkumuse maksumuses kokku leppida, kuivõrd maksumused on kõikidele teistele kohe teada. Samuti tagab kehtiva seaduse protokolli koostamise regulatsioon, et juhul, kui pakkuja on jätnud mõne dokumendi esitamata, ei oleks võimalik seda pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva teiste pakkujate teadmata juurde lisada või ka olemasolevat dokumenti asendada, kuivõrd see on riigihangete seaduse kohaselt keelatud.

Eelnev on aga praeguseks kaotanud aktuaalsuse ja otstarbekuse. Praegu toimub pakkumuste esitamine ja avamine aga üldjuhul elektrooniliselt riigihangete registris: jooksva aasta esimeses kvartalis oli elektroonilisi riigihankeid juba 92 protsenti. Eelnõu kohaselt minnakse üle lähiaastatel täielikult e-hangetele ehk paberhanked kaovad unustusse.

Riigihangete registris ei ole pärast pakkumuste avamise tähtaja saabumist võimalik pakkumusele lisada dokumente ega neid vahetada ning kõik pakkumuste andmed, sh pakkumuste maksumused ja tegevused, on registris logitud. Seetõttu puudub igasugune võimalus ebaseaduslikult kokku leppida ja pakkumust, sh selle maksumust, sisuliselt muuta. Asjakohatu on väita, et suureneb korruptsioonioht.

Elektrooniline register ei võimalda pakkumusi avada enne, kui tähtpäev on kätte jõudnud ning hankijal ei ole ka mingit manipuleerimise võimalust dokumentide lisamisel või nende sisu muutmisel. Seetõttu on pakkumuste avamise protokolli ja pakkumuste maksumuste avaldamise regulatsioon kaotanud oma aktuaalsuse ja nii ongi elektrooniliste riigihangete puhul pakkumuste avamise protokoll eelnõu kohaselt ära kaotatud.

Iga otsus, mida hankija hankemenetluse ajal teeb, peab olema põhjendatud ning teistele pakkujatele kättesaadav. Nii sätestabki eelnõu, et kui hankija teeb edukaks tunnistamise otsuse, siis tuleb hankijal kõikidele vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele avaldada edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja nimi ja kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ning edukaks pakkujaks mitteosutunud pakkujale need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes.

Selle info peab hankija pakkujatele esitama määratud tähtaja jooksul, mis võimaldab mitteedukatel pakkujatel esitada vaidlustus vaidlustuskomisjonile. Seega on ka uue eelnõu alusel tagatud pakkujatele teave pakkumuste maksumustest.

Euroopa Kohus on pidanud vajalikuks rõhutada, et riigihankeõiguses on konfidentsiaalsus oluline ja eriti nendel hangetel, mida hankijad kordavad teatud perioodi tagant. Seega ei saa välistada, et pakkujad asuvad uuesti omavahel võistlema. Seega ei saa pakkujate pakkumusi ja eelkõige eduka pakkuja oma edastada tegelikele ja võimalikele konkurentidele. On oluline, et hankijad ei avaldaks hankemenetluses saadud teavet, mille sisu võidakse kasutada konkurentsi kahjustamiseks.

Riigihankemenetlused põhinevad hankija ja menetluses osalevate ettevõtjate vahelisel usaldusel. Ettevõtjad peavad esitama hankijatele kogu vajaliku teabe, kartmata, et hankijad esitaksid kolmandatele isikutele andmeid, mille avaldamine võiks olla kahjulik. On olemas üldine eeldus, et tutvumine teiste pakkujate pakkumustega kahjustab põhimõtteliselt kõnealust kaitstavat huvi. Euroopa Kohus on selgitanud, et mitteedukatel pakkujatel on õigus saada teavet eduka pakkumuse tunnuste ja suhteliste eeliste ning selle pakkuja nime kohta, kellega leping sõlmitakse. Sellest riigikogus olev eelnõu ka lähtub.

Ettevõtjad on need, kes pakkumusi esitavad ja kes teavad kõige paremini oma ärisaladuse või konfidentsiaalsuse väärtust. Kui ettevõtjate esindajad leiavad, et oluliselt läbipaistvam ja ka pakkujate kulusid kokkuhoidvam on pakkumuste hindade avalikustamine hanke algusfaasis, siis on see ettepanek väärt uuesti kaalumist ja arutamist eelnõu menetlemise ajal riigikogus.