Kool kisendab rahaõppe järele

Lisaks mängivad olulist rolli majandus-, kitsamalt rahandusteadmised. Börsi võib vaadelda ka kui rahvastiku rahandusliku tarkuse peeglit – seal toimetavad üldjuhul just rahatarkuses edasi arenenud inimesed. Arvestades, et Tallinna börsile on tee leidnud vaid paar protsenti Eesti rahvastikust, võiks see ju olla järjekordseks kinnituseks, et meie koolisüsteem lausa kisendab kohustusliku rahandusõppe järele. Raha on meie kõigi argipäev ja mõjutab oluliselt iga eestlase elu, aga ometi meie põhikoolides ja gümnaasiumides puudub vastav kohustuslik aine.

Meie küsimus on lihtne – miks?  Siit kumabki selgelt välja vähesest börsiettevõtete arvust isegi olulisem põhjus, miks Tallinna börs ei ole ikka veel päriselt ellu ärganud.

Fakt, et Tallinna börsil tegutsevad hariduslikku tausta vaadates eelkõige just majandusteadmistega inimesed viitab selgelt asjaolule, et paremad majandus- ja rahandusteadmised kasvatavad ka huvi ja nõudlust Tallinna börsi aktsiate vastu. Veel enam selgub, et majandusteadmised aitavad börsil ka suuremat edu saavutada.

Peale rahandus- ja majandusteadmiste mõjutavad inimeste börsile jõudmist ja seal edu saavutamist ka haridustase ja vaimsed võimed. Tublimate riigieksamitulemustega õpilased leiavad tee börsile suurema tõenäosusega ning hilisem kõrgem haridustase toob keskmiselt ka paremat tootlust. Samuti mängib edu saavutamisel rolli kogemus.

Alustades varakult eraisikute finantsilise harimisega, on meil suurem tõenäosus jõuda tulemuseni, et eestlased suudavad ise võtta vastutuse ja initsiatiivi oma rahanduslike otsuste eest. Oleme TTÜ õppekavadesse sisse viinud vastavaid aineid, kuid kuni need jõuavad eelkõige vaid majanduse tudengiteni, on sellest vähe, sest alustama peaks juba varem kui ülikoolis ning sihtrühm peaks olema laiem. Selleks on aga ka kõrgemal tasandil vaja seada vastav eesmärk.

Positiivse kaasnähtusena tekitaks eestlaste parem rahanduslik kirjaoskus nõudluse Tallinna börsi aktsiate järele. See omakorda muudaks Tallinna börsi kui alternatiivse rahakaasamise võimaluse ka ettevõtetele atraktiivsemaks.

Autor: Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp, Tarvo Vaarmets