Raha tuleb anda targemakssaamise eest

Tänased noored on aru saanud, et neil tuleb tõenäoliselt normaalse elustandardi säilitamiseks töötada surmani. Koolis omandatud teadmised ei pruugi 30 aastat hiljem olla sama väärtuslikud ning kindlustada töökohta. Kuidas saavad inimesed karjääriredelil targema töökoha poole liikuda, kui nad pole vahepeal targemaks saanud?

Selle küsimuse lahendamiseks võikski rakendada kodanikupalka. Eesti võiks hakata premeerima juurdeõppimist, enese täiendamist. See tõstaks Eestis üldist motivatsiooni püüelda tarkuse poole ning pikemaajalises perspektiivis viiks inimesed targemate töökohtade suunas.

Tasuta lõunat pole vaja

Oletame, et on olemas õpikeskkond, millest leiab nii artiklid, videoloengud kui ka kordamisküsimused ning samas on ka võimalus sooritada lõputest. Riik pakub välja kümneid kursusi valdkondades, mis edasiaitamist vajaksid, olgu nendeks siis rahandus, juriidika, infotehnoloogia või keeleõpe. Inimesele antakse materjalide omandamiseks kaks kuud, mille jooksul videoloenguid vaadata, tekste lugeda ning kontrollküsimustele vastata. Kahe kuu möödumisel sooritab inimene lõpliku teadmiste kontrolli ning saab tasu positiivse tulemuse eest.

Tasuta lõunaid ei peagi olema. Oluline on, et hakkaks tekkima enesetäiendamise soov ning see saaks osaks igapäevarutiinist. Sellise süsteemi loomisele toetudes saaksid kogukonnaseltsid või ka raamatukogud rajada vähekogenenumate õppijate tugivõrgustiku, millega tuua kodust välja ka vanemad inimesed.

Eestlasi on liiga vähe, et suuta kõiki maailma tänavaid puhtaks pühkida või kogu maailma pesu ära pesta, aga meid on küllalt palju, et õpetada üle maailma, kuidas asju paremini ja targemalt teha.

Autor: Priit Talv