• Jaga lugu:

    Mis on Euroopa Liidus valesti?

    Ei sobiFoto: Panthermedia

    Euroopa Liidu poliitika(d) ei sobi päris täpselt mitte ühelegi riigile, kirjutab Reet Teder, kaubandus-tööstuskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees.

    Põhjus on iseenesest lihtne. Poliitikad – ükskõik, kas me räägime siin ELi riikide konkurentsivõimest, finants- või näiteks transpordipoliitikast – töötatakse välja n-ö keskmise alusel. Keskmine on paraku aga hüpoteetiline ja teoreetiline. Mõttelise abstraktsioonina hea, aga päriselus küsitava väärtusega. Keskmiste näitajate alusel paigutuvadki Brüsseli väljatöötatud poliitikad, soovitused, regulatsioonid jne kuhugi riikide vahele. Riikide endi paiknemine eri valdkondade n-ö skeemidel sõltub loomulikult riigi parameetritest vastavas valdkonnas ega ole kõikides valdkondades samad. Paraku keskmist riiki, nii nagu keskmist inimest, tegelikkuses ei eksisteeri.
    Ja ongi nii, et Brüssel produtseerib pidevalt kõlavaid, poliitiliselt korrektseid ja kõrgel üldistustasandil õigeid mõtteid sisalduvaid dokumente. Nende kohaldamisel aga konkreetses liikmesriigis võib tagajärjeks olla probleemide kasv ja inimeste üha suurem rahulolematus.
    Lõhenemine ja murenemine
    Konkreetse näitena toon välja Kreeka, kus ELi resoluutsete juhiste ja karmide õpetuste järgi kriisist väljatulemiseks suudeti Kreeka maksutulusid kokkuvõtteks kahandada 2015. aastaks rohkem kui 10 protsenti võrreldes 2008. aastaga (Kreeka maksutulud miljonites eurodes 2008 – 51,085; 2014 – 45,624). 
    ELi aastaid kestnud pingutused liitu kuuluvate riikide suurema ühtlustamise suunas on toonud kaasa riikidevaheliste lõhede suurenemise ja ka esimese murenemise. Mida aga teha, et lõhed riikide vahel ei suureneks, on muutumas küsimuseks mida teha, et EL ei laguneks. See aga on n-ö miljoni dollari küsimus. Võimalik, et riikidevaheliste lõhede vähendamisele aitaks kaasa suunatum lähenemine, mis tähendab, et poliitikaid ja regulatsioone välja töötades adresseeritaks need konkreetsemalt teatud riikidele või riikide grupile. Kas see aga aitab vältida praegu tõusvat rahulolematuse lainet, on juba iseasi.
    Lighthouse Europe'i ELi riikide konkurentsivõimet puudutav uuring toob välja ELi poliitika(te) peamise probleemi – see (need) ei sobi päris täpselt mitte ühelegi riigile. Artikkel põhineb sellel uuringul ja autori järeldustel - toim.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.