Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Idufirmade ajaloo lõpp

    Harry Tuule meelest ei alga ega lõpe ajalugu idufirmadega.Foto: Raul Mee

    Kuigi tehnoloogiafirmad kuulutavad ajaloo lõppu, paistab, et ajalugu alles algab, leiab Äripäeva toimetaja Harry Tuul.

    Eelmise nädala arvamusfestivalil kuulsin ühe lava ääres idufirmade arutelul arvamust, et tehnoloogia ja uued lahendused muudavad maailma tundmatuseni ning tingimata palju paremaks. Enamgi, kõlas väide, et nad aitavad kaasa riikide mõju vähenemisele ja riigipiiride kadumisele. Kõlab, nagu Francis Fukuyama 1990. aastate vabaduse eufoorias kirjutatud ajaloo lõpp. Armas, aga sinisilmne.
    Sel nädalal on Apple’i tegevjuht Tim Cook Hiina külaskäigul kohalike valitsejate ees lömitamas. Kas see on mõistlik ja kasulik? Kahtlemata! Kas see on märk riigi rolli vähenemisest ja piiride kadumisest? Vastupidi. Kuigi on riike, mida tehnoloogiafirmad muudavad (nagu Eesti), siis samamoodi on mõjuvõimas osa riike, mis muudavad tehnoloogiafirmasid.
    Ennatlik jutt
    Ehk jutt riikide surmast ja piiride kadumisest on pehmelt öeldes ennatlik. Vastupidi, piirid, jõukeskused ja monopolid kerkivad võimsamalt kui varem. Reaalpoliitika on tagasi. Jättes kõrvale poliitilise mõõtme, nagu kas või Brexit, mis sisult on riigipiiride taastamine, mitte lammutamine, puudutab reaalpoliitika just tehnoloogiafirmasid aina enam. Vaatamata ohjeldamatule ning mõõtmatule lobitööle ja suhtekorraldusele, sekkuvad ja reguleerivad riigid üha rohkem tehnoloogiafirmade tegevust, mitte vastupidi.
    Võtame või Uberi, kes sisuliselt sunniti Hiinas ühinema oma konkurendi Didi Chuxing'uga. Või USA, kus FBI muukis Apple’i telefoni lahti, vaatamata firma vastuseisule, lõhkudes nii müüdi privaatsusest ning rõhutades riigi suveräänsust ja vägivalla monopoli (või oli see vastuseis näiline ja tagatoas sõlmiti salalepe vanema mudeli koodi avamiseks?). Ka Euroopa Komisjon püüab aina enam tehnoloogiafirmadel päitseid pähe panna. Rääkimata Venemaast, Araabia riikidest ja üldse, suuremast osast maailmast. Igale reaktsioonile tekib vastureaktsioon.
    Riigi sekkumine ei ole üdini halb
    Eesti ongi siinkohal erand. Oaas või katsepolügoon, kus toimub palju uuenduslikku ja toredat ning kus unistustes on meri põlvini. Ja see on väga hea. Aga lõpuks tasub vaadata ka „igavaid“ ja „vananenud“ riigipiire. Piltlikult, idee e-residentsusest võibki Eestit või maailma muuta, aga ainult nii kaua ja selles ulatuses, mida teised riigid meil teha lasevad. Seni, kuni see ei kujuta ohtu teise riigi suveräänsusele või rahvuslikele huvidele, läheb kõik libedalt. Kohe, kui see kellelegi ei meeldi, keeratakse kraanid kinni.
    Seejuures pole riikide jõuline sekkumine tehnoloogiafirmade tegevusse sugugi üdini halb. Vastupidi. Olgem ausad, tehnoloogiafirmad loovad kõigest näilist vabadust. Facebook, Google, Uber, Booking.com ja teised üleilmsed korporatsioonid pole lihtsalt uuenduslikud ja mugavad ideed, mis lõhuvad piire ja liidavad maailma, vaid on kasvanud turuvalitsejateks, kes jälgivad oma klientide igat sammu, dikteerivad tingimusi ja sisu ning mängivad maksudega. Mida see tähendab idufirmadele? Ajalugu ei alanud ega lõpe nendega ning õhinapõhiste unistuste kõrval jääb kestma ka tegelikkus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Kokkuvarisenud hoiu-laenuühistu ERIAL vahetas välja kohtu all oleva juhi Järgmine makse hoiustajatele peaks tulema detsembris
Hoiu-laenuühistu ERIAL kutsus juhatusest tagasi kohtu all oleva Daniela Dalberg-Dyageleva.
Hoiu-laenuühistu ERIAL kutsus juhatusest tagasi kohtu all oleva Daniela Dalberg-Dyageleva.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.