Head Capital grupi tegevjuht Veikko Maripuu õpetab Tallinna börsi uuele juhile Kaarel Otsale, kuidas ettevõtteid börsile tuua: ikka kättpidi.
- Veikko Maripuu Foto: Erakogu
17. augusti Äripäev nimetab juhtkirjas Tallinna börsi uut juhti Kaarel Otsa laiemale avalikkusele tundmatuks näoks ning avaldab muret, et tegu ei ole arvamusliidriga.
Donald Trumpi edu USA presidendivalimistel on põnev jälgida eriti selle pärast, et enamasti puudub tema väljaütlemistes igasugune tõetera. Kuid isegi vale ei takista meedial tema ütlemisi levitamast ning Trumpi veelgi suuremaks arvamusliidriks upitamast. Sageli eelistataksegi meedias kõige poleemilisemat või ka lihtsalt lärmakamat vastajat, kelleks võib olla olla ükskõik milline inimene. Ka pisikeses Eestis on terve hulk „tuntud arvamusliidreid“, kelle kõikvõimalikke eel, eksi- ja kallutatud arvamusi me iga päev lugeda võime. Sellist arvamusliidrit pole börsile vaja.
Missugune arvamusliider peaks börsi juht olema?
Aga kas Tallinna börsi juht peaks olema arvamusliider? Jah, peaks. Selleks peab ta saama börsil toimuvate arengute ja börsiaktiivsuse, mitte mahlaste väljaütlemiste ja/või pressiteadete sageduse ja kaunikõlalisuse kaudu. Börs peab olema oluline majandusruumi osa, ja kui ta seda on, siis saab börsijuhist oluline arvamusliider.
Mitte ükski endistest börsijuhtidest polnud ametisse asudes oluline Eesti avaliku elu tegelane või arvamusliider. Kui palju teati avalikkuses enne börsi juhiks saamist Helo Meigast, Gert Tiivast, Kaidi Oonet (Ruusalepp), Andrus Alberit, Rauno Klettenbergi? Neist mitme „valitsemisaega“ jäi börsi aktiivsuse ning seeläbi ka börsi juhi sõna kaalu oluline tõus. Börsi ehk kauplemisaktiivsuse tõus käib aga ikka koos sellega, et börsile tulevad ja seal kauplevad ettevõtted pakuvad investoritele huvi. Kauplemisaktiivsuse elavdamiseks ja börsi olulisuse suurendamiseks on parim tuua börsile tuua avalikkusele tuntud, suuri ja ka huvipakkuvaid ettevõtteid.
Tallinna börsi põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema oma põhitegevusalal tegutsenud vähemalt kolm aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses, avalikustama teavet vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele ning avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses peab olema vähemalt 25% aktsiatest. Lisanimekirja reeglid on oluliselt leebemad.
Väike vihje: märgitud kriteeriumidele vastavaid ettevõtteid on isegi Eestis päris palju.
Kaarel Otsa ei tunta veel
Kuidas neid ettevõtteid börsile tuua? Ikka kättpidi. Börsijuhi kui börsi meeskonna esimene ja peamine ülesanne on visa ja järjekindel suhtlemine poliitikute ja potentsiaalsete börsiettevõtete juhtidega. Häid argumente, miks tuua börsile riigiettevõtete vähemusosalusi ja tublide ettevõtete aktsiaid, on palju.
Päris paljud investeerimisega kokku puutunud professionaalid, kellega olen rääkinud, ei tunne Kaarel Otsa. Eesti suuruses riigis on see üllatav. Kuid annaks Otsale vähemalt sada päeva aega, et saada tuttavaks Eesti kõigi majandussektorite TOP 3 ettevõtete juhtidega ning majandust tundvate poliitikutega. Seejärel ootaks, et meedia küsiks börsijuhilt, et kui paljude nimetatud ettevõtete juhtide ja poliitikutega ta on ja kui paljudega ta veel pole veel kokku saanud. Ja kui pole, siis miks.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.