Ettevõtja, rohkem auahnust!

Mis te arvate, mis võiks siduda järgnevaid ettevõtteid? Lääne-Eesti külas asuv 60 töötajaga ja ligi 5 miljoni eurose käibega metallitootmisettevõte, Ida-Virumaa tuhamägede lähedases asulas asuv 90 töötajaga ja ligi 4 miljoni eurose käibega metallitootmisettevõte või näiteks Tartu lähedal väikeasulas asuv 15 töötajaga ja 3 miljoni eurose käibega rohelise ja alternatiivenergia valdkonnas tegutsev tootmisettevõte.

Edukad tahavad kasvada

Nende ettevõtete ühisnimetaja, lisaks toimivale ekspordiväljundile, on mõistmine, et nende praegune positsioon lõpptoote väärtusahelas ei ole piisav selleks, et tagada soodne konkurentsipositsioon ja jätkusuutlikkus ka tulevikus. Nende soov on arendada oma tooteid järjest nutikamateks ja liikuda järjest lähemale lõppklientidele ja -kasutajatele. Muidugimõista iseloomustab neid ka ambitsioonikus – kõigi eesmärk on kasvada järgnevatel aastatel üle 10% aastas ja nad on aru saanud, et selline kasv saab tulla ainult, kui suurendada oma ettevõtte strateegilise juhtimise kvaliteeti ning turundusvõimekust välisturgudel.

Kui ettevõtte jaoks on oluline näitaja kasumlikkus, siis riigi jaoks on kõige olulisem näitaja hõive ja selle suhe SKP-sse. Kuna SKP, ja seega ka tootlikkus, sisaldab alati hinnakomponenti, näitab see vaesemaid riike statistiliselt vähemtootlikumatena kõrgema SKP tasemega riikidega võrreldes. Toote eest saadav hind on aga tugevas seoses tootja asukohaga väärtusahelas. Mida lähemal ollakse lõppkliendile, seda suuremat kasumimarginaali on võimalik teenida.

Keegi teine kujundab Eesti toote hinna

Eesti tootjad asuvad praegu pigem ahela odavamas otsas. Nad pakuvad küll kvaliteetset tootmisteenust, kuid kontroll kliendisuhete ja hinnakujunduse üle on kellegi teise käes. Samal ajal on Eesti ettevõtjad oma sõnul ja ka välispartnerite kinnitusel usaldusväärsed vähemalt kolme olulise parameetri järgi, milleks on tähtaegadest kinnipidamine, tootmiskvaliteet ning paindlikkus. Need kvaliteedinäitajad loovad hea arengupotentsiaali.

Seega on viimane aeg murda müüt, justkui oleks eesti töötaja aeglasem, laisem või rumalam kui tema Euroopa kolleeg. Pigem tuleks laiemalt vaadata otsa meie majanduse struktuurile ja kitsamalt ettevõtete juhtimiskvaliteedile ning ärimudelitele – need on põhitegurid, mis ei võimalda praegu suurema tootlikkuse tekkimist.

Autor: Jaanus-Peeter Palm