Kuidas juhtida Eestit nagu idufirmat?

Esiteks võib hinnata, kas kujund on õnnestunud või mitte. Idufirma tähendab ju kõrge riskiga ettevõtmist ja lõviosa sellistest lähevad aia taha. Kas ei õnnestu ideed äriks pöörata, saab raha enne otsa või lähevad asutajate-vedajate huvid lahku ning tegemine kõrbeb. Eesti viimased aastad on näinud ka halvemaid juhte ehk palgata jäänud töötajaid, võlgade eest põgenemist ja muud. Eesti riigina vast ei ole peaministri silmis katsetus, mis võib pauguga lõhki minna.

Seda kõrvale jättes, on idufirmade juures ka õppimist ja järgimist väärt. Kõrge risk illustreerib idufirma toimimist, kus pidevalt otsitakse uut ja läbimurret – olgu selleks äri, tehnoloogia või turg. See tähendab julgeid samme, eksimisi ja proovimisi. Kas tõesti paistab selline suhtumine ja käitumine silma näiteks valitsuse või valitsusjuhi puhul? Pigem ikka ohtralt töörühmi ja menetlemisi, raporteid ja muud, mida saadab kriitikute õõnestamine või naeruvääristamine.

Aastaid on kulutatud aega ja energiat samade teemade üle arutamisele. On pikalt räägitud kõrgepalgaliste meelitamiseks sotsiaalmaksule lae kehtestamisest (mille Läti ära tegi), haldusreformi (tõsi, selle osas on liikumisi) või laenuteemat lauale tõstes tuleb kohe välja, et niisama raha võtta on rumalus, ja ideid, mida soodsa rahaga teha, pole. Ent ideepuudus on ju samuti nukker olukord, sest kui on nägemus, siis leiab sellele raha taha. Kui aga visiooni pole, siis milleks tegutsetakse?

Idudel pole, eriti alguses, peale asutajate ja juhtide entusiasmi ning tehte ja visiooni ning paari optimistliku graafiku midagi. See eeldab liidrit, julget ja endale järgima panevat, et ette võetu saavutataks. Ametisse saades väitis Rõivas esialgu, et suurt narratiivi pole Eestile vaja. Järgnesid riskivaba peenhäälestus, värskes Õhtulehele antud intervjuus selgitab aga taas, et tema suur idee on Uus Põhjamaa. Kõlab nagu turvaline kopeerimine.

Idufirma kombel töötamine ei tähenda seniste edulugude autoritega koos sotsiaalmeedias endlitel poseerimist, vaid värskust, julgust ja katsetamist. Idulikku suhtumist ja käitumist on meile muidugi vaja kui värsket õhku, kuid ka parima tahtmise juures ei saa Rõivaselt eelpool kirjeldatut oodata, sest ta pole ametile vaatamata oma erakonnas liider ja tal on ebaõnnestumise korral palju kaotada. Vastutus pere ees ja mitusada tuhat eurot kõrge laenukuhi.