Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avalikud teenused mõõdetavaks

    Rauno VinniFoto: Praxis

    Teenuste korraldamise eelnõu sunniks jõustumise korral avalikku teenust hindama ja mõõtma, kirjutab mõttekoja Praxis riigvalitsemise programmijuht Rauno Vinni.

    Eelnõude infosüsteemis on ligi aasta kättesaadav olnud valitsuse määruse eelnõu, millel on igav peakiri „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“.
    Esmapilgul on tegu järjekordse bürokraatiamasina tööviljaga. Võib väita, et aluste loomine on kena näpuharjutus küll, kuid tegelikus elus on meil tarvis märksa olulisemaid probleeme lahendada – presidendi valimistest praamiliikluse käimashoidmiseni, aeglasest majanduskasvust rääkimata. Kui aga eelnõusse veidi süveneda, siis selgub, et riigi reformimisel aitaks määruse vastuvõtmine kohe mitu sammu edasi astuda.
    Määrus kohustaks avalikke teenuseid pakkuvaid riigiasutusi hindama teenuste kvaliteeti, seda parandama ning lisaväärtust mõõtma. Teisiti öeldes püütakse avaliku sektorisse tuua uusi juhtimispraktikaid ja mõtteviisi, et head teenused sünnivad eesmärgikohase ja kasutajast lähtuva arendustegevuse tulemusena. Eelnõu kriitikud arvavad, et protsessid juba toimivad ja täiendavate süsteemide loomine on liigselt keerukas ja kulukas ettevõtmine.
    Osa asutuste jaoks tooks määrus tõepoolest kaasa väiksemat sorti töökorralduse reformi. Teised aga on süsteemse teenuste toimivuse mõõtmise ja arendamisega juba harjunud. Kodanike jaoks kohe ei muutuks midagi, kuid pikemaajalises perspektiivis tähendaks määruse ideede elluviimine paremaid e-teenuseid: paremat teavitamist, e-keskkondade sujuvat toimimist, töötavaid linke, õigeid e-posti aadresse jne. Kokku võttes – määruse sihiks on senisest etem kasutajakogemus nii e- kui ka tavateenuste puhul.
    Teiseks märkimisväärseks edasiminekuks nii kodanike kui ka riigivalitsejate vaatest oleks teenuste kvaliteedi ja maksumuse informatsiooni kättesaadavuse paranemine. Praegu on nii asutuste sees kui ka vahel raske teenuse pakkumiseks kasutatavate sisendite ja väljundite tasemeid võrrelda, sest info on lünklik. Määrus tahab teenuste osutamise ja arendamise viia ühtse(mate)le alustele. Määrus ei loo täiusliku juhtimisinfoga infolauda, kuid kõhutunde osakaal valikute langetamisel eelduslikult väheneks.
    Uus teenuste korraldamise regulatsioon nõuab paljudelt riigiasutustelt kahtlemata lisatööd – teenused tuleb kaardistada, leida „kõnelevad“ mõõdikud, viia sisse regulaarsed hindamised, koguda kasutajatelt tagasisidet jne.
    Mõõdetavate ülesannetega asutustel on kvaliteedihindamine lihtsam, üldküsimustega tegelevatel organisatsioonidel keerulisem. Passide väljaandmist ongi lihtsam takseerida, kui hüva nõu andmist. Kuid ka keerukamate ülesannete täitmise mõõtmine on võimalik nii nutikalt korraldada, et täiendav töökoormus ja rahakulu üle pea ei kasva. Teenuste olemust saab ja tuleb juhtimissüsteemide loomisel arvesse võtta. Tubli saavutus oleks seelgi, kui paremad teenused aitavad kasutajate aega ja raha kokku hoida. Nutikam riigivalitsemine ja lõpuks rahulolev kodanik või ettevõtja on jõupingutust väärt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Noored börsihundid viisid oma raha turule
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Pärast Venemaa sõda Ukrainas rünnatakse küberruumis pidevalt Eesti ettevõtteid
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul on see aasta Eesti küberruumis tavapärasest tulisem. 17 ettevõtet on sel aastal teatanud lunavararünnaku ohvriks langemisest.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul on see aasta Eesti küberruumis tavapärasest tulisem. 17 ettevõtet on sel aastal teatanud lunavararünnaku ohvriks langemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.