• Jaga lugu:

    Trump lööb kaardid sassi

    Kuigi presidendina peab Donald Trump end rohkem raamidesse seadma, jääb ta USA eelmistest riigijuhtidest tõenäoliselt ennustamatuks. See aga toob rohkem ebakindlust rahvusvahelises poliitikas ja majandussuhetes, leiab Eesti Välispoliitika Instituudi vanemuurija Aap Neljas (Reformierakond).

    Ameerika Ühendriikide tänavused presidendivalimised, mille võitis vabariikliku partei kandidaadina miljardärist kinnisvaraärimees Donald Trump, võivad omada olulist mõju nii USA kui ka maailma poliitilisele ja majanduslikule olukorrale, sealhulgas USA ja Euroopa majandussuhetele.
    Valimiskampaania ajal näitas Trump end tugeva ja sageli ettearvamatult käituva poliitikuna. Presidendina peab Trump toimima muidugi kindlamatesse raamidesse seotult, kuid ennustamatuse element tema käitumises võib jääda suuremaks kui eelmiste presidentide puhul. Rahvusvahelisele poliitikale ja majandussuhetele lisab see loomulikult ebakindlust. Samas lubas Trump presidendiksvalimise järgses võidukõnes, et ehkki USA huvid seatakse esikohale, soovib USA õiglaselt kohelda teisi riike. Ta lubas otsida kokkupuutepunkte ja partnerlust, mitte konflikte teiste riikidega.
    Kolm esimest prioriteeti
    Valimiste järel telejaamale CBS antud intervjuus teatas Trump, et presidendiks saamisel on tema kolm esimest prioriteeti ebaseadusliku sisserände tõkestamine, president Barack Obama tervishoiureformi muutmine ning maksukoodeksi lihtsustamine ja seadus maksukärbetest.

     Praegu teravaim küsimus on ilmselt USA miljonitesse ulatuva ebaseaduslike sisserändajate kogukonna saatus.

    Aap Neljas
    Trumpi võit ja tema administratsiooni elluviidav poliitika hakkavad oluliselt mõjutama USA ühiskonda. Praegu teravaim küsimus on ilmselt USA miljonitesse ulatuva ebaseaduslike sisserändajate kogukonna saatus. Intervjuus CBSile rõhutas Trump, et ta peab kinni valimiskampaania lubadusest ehitada Mehhiko piirile müür ebaseadusliku sisserände takistamiseks. Ta möönis siiski, et kohati võib müüri asemel olla ka tara. Trump ütles, et kuni 3 miljonit dokumentideta sisserändajat, kellel on kuritegelik taust, saadetakse koheselt riigist välja või pannakse trellide taha. Samas jättis ta lahtiseks veel mitme miljoni ebaseadusliku sisserändaja saatuse, kes teevad USAs tööd. Nende kohta lubas ta otsuse teha, kui piir on turvatud, ja pärast seda, kui kõik normaliseerub. Võib arvata, et see poliitika hakkab pingestama USA suhteid Mehhiko ja teiste Ladina-Ameerika riikidega.
    Vabariiklaste ja demokraatide vahel juba pikka aega tüliõunaks oleva president Obama algatatud ravikindlustuse reformi, mis pidi tagama ravikindlustuse kõigile ameeriklastele, on Trump lubanud  ümber teha. Kuna ravikindlustusreformi üks negatiivne tagajärg oli kindlustusmaksete tõus seni vabatahtlikku kindlustust ostnutele, siis ravikindlustuse kulude vähendamiseks näeb Trump võimalust lubada kindlustusfirmade vahel üleameerikalist vaba konkurentsi. Seni on see olnud piiratud osariigi piiridega. Ravikindlustuse reformi muutmiseks võib Trump arvestada kongressi vabariiklaste toetusega.
    Lihtsamad maksuseadused
    Donald Trump lubas valimiskampaania ajal majanduse elavdamiseks maksude laialdast alandamist ja maksuseadustiku lihtsustamist, samuti pangandussektori regulatsiooni vähendamist. Üksikisiku tulumaksu süsteem muutuks kolmeastmeliseks. Maksuastmed oleks peredele sõltuvalt sissetulekust 12–33%. Ettevõtte tulumaksu maksimum määr väheneks 35%-lt 15%-le. Samuti kaotaks Trump pärandimaksu. Suurkorporatsioonide välismaal oleva kapitali „kojutoomist“ soodustaks selle maksustamine ainult ühekordse 10% maksuga. Majanduskasvu tagamiseks peab Trump oluliseks ka valitsuse majandusregulatsioonide vähendamist. Energiapoliitikas tahab ta kõrvaldada regulatsioonid, mis takistavad täiendavate nafta ja gaasivarude kasutuselevõttu ja kivisöe kasutamist. Trump on kritiseerinud USA suurt riigivõlga, samas selgitamata, kuidas tema ulatusliku maksude ja järelikult ka föderaaleelarve tulude vähendamine aitaks seda probleemi lahendada.
    Donald Trump lubas valimistejärgses võidukõnes USA majanduskasvu kahekordistada. Foto: EPA
    Kohe valimiste järel toimunud võidukõnes lubas Trump kahekordistada USA majanduskasvu ja tagada, et USA püsiks tugevaima majandusena maailmas. Ta lubas ka ulatuslikke investeeringuid USA infrastruktuuri (teed, sillad, tunnelid, lennuväljad, koolid, haiglad) uuendamiseks, mis peaks saama maailmas esmaklassiliseks ja sellega seoses anda tööd miljonitele inimestele.
    Mis puutub rahaturgude reaktsiooni Trumpi valimisvõidule ja avaldustele, siis investorite usk, et president Trumpi administratsioon suurendab eelarvekulutusi, vähendab makse ja leevendab finantssektori seadusandlust, kergitas maailma enimjälgitava aktsaiindeksi Dow Jonesi hiljuti uuele rekordtasemele. Võitjad on olnud tööstus- ja pangandussektor, sest investorid paigutasid raha aktsiatesse, millest nad usuvad võitvat juhul, kui Trump suurendab valitsussektori kulusid, nõrgendab regulatsioone ja kiirendab inflatsiooni.
    USA tööstuse kaitsja
    Turg on nüüd keskendumas peamiselt Trumpi positiivsetele sõnumitele, mis võivad stimuleerida majandust. Seda tehes aga eiravad turud Trumpi poliitika võimalikke kahjulikke tagajärgi, mis kätkevad endas näiteks kontrolli sisserände üle ja vabakaubandusleppeid, sest sisserände vähenemine ja tariifide kehtestamine alandaks rahvastiku kasvu ja produktiivsust, mis on majanduskasvu jaoks kaks kõige olulisemat sisendit.
    Trump on ennast positsioneerinud USA tööstustootmise kaitsjana ja on lubanud kaitsetollide kehtestamist riikidele, kes tema meelest USAga ebaausalt konkureerivad. See kurss oleks selgelt erinev senisest USA poliitikast soodustada vabakaubanduse levikut. Trump soovib taganeda Vaikse ookeani ülesest kaubanduslepingust, mida USA ei ole veel ratifitseerinud. Samuti soovib ta pidada läbirääkimisi Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu tingimuste muutmiseks USA-le soodsamaks, ja kui see ei peaks õnnestuma, siis sellest loobumist. Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström on juba öelnud, et Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduskõnelused Donald Trumpi valimisvõidu järel ilmselt peatakse. Trumpi vabakaubandusvastase liini täielik läbi viimine võiks maailmamajanduses tekitada kaost, kuid võib arvata, et traditsiooniliselt vabakaubandust pooldanud USA vabariikliku partei eliidi survel peab Trump siin valimiskampaania aegseid eesmärke korrigeerima.
    Donald Trump hindab end heaks läbirääkijaks ning loodab Venemaaga saavutada soodsaid kokkuleppeid.Foto: EPA
    USA peamise majanduskonkurendina näeb Trump Hiinat, kes kasutab Trumpi arvates ebaausa konkurentsi võtteid. Seetõttu on Trump valimiskampaania ajal soovinud Hiina kuulutada valuutakursiga manipuleerivaks riigiks, mis võimaldaks USA seaduste järgi vastumeetmeid, sh kuni 45% kaitsetollide kehtestamist. Kas ta ka presidendina sellisele kaubandussõda tõotavale kursile asub, näitab tulevik. Venemaa suhtes on Trump olnud leebemal positsioonil, avaldades valimiskampaania käigus arvamust, et tal oleks tugeva läbirääkijana paremad võimalused Venemaaga USA-le soodsaid kokkuleppeid saavutada.
    Mis saab NATOst? 
    Läänemere piirkonna stabiilsuse seisukohast on olnud murettekitavad Trumpi valimiskampaania aegsed seisukohad, et NATO on USA seisukohalt vananenud põhimõtetega organisatsioon, mis peaks edaspidi keskenduma rohkem terrorismivastasele tegevusele. NATO liitlasi on Trump pidanud vajalikuks kaitsta lähtuvalt sellest, kuidas need on panustanud oma ja NATO kaitsevõime arendamisse. Siiski tuleb meeles pidada, et valimiskampaania ajal avaldatud seisukohad ja Trumpi administratsiooni ellu viima hakatav poliitika võivad üksteisest oluliselt erineda. Presidendina peab Trump arvestama ka oma vabariikliku partei teiste poliitikute seisukohtadega, et saada kongressi mõlema koja vabariiklike saadikute toetuse oma seaduseelnõudele ja tegevuste rahastamisele, senatis ka toetuse olulisemate ametikohtade täitmisele. Ja näiteks NATO puhul on vabariiklastest poliitikute enamuse suhtumine olnud selle senist rolli ja toimimispõhimõtteid toetav.
    Igatahes lubab valimiste järgses võidukõnes öeldu arvata, et Trump ei soovi siiski vahekorda ülejäänud maailmaga pingestada, lubades, et USA-l saavad tema juhtimise all olema teiste riikidega suurepärased suhted.
    Autor: Aap Neljas
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jaan Härms: hakkame juba restoranis koroonapassi nõudma
Teenindus- ja meelelahutussektorile pole koroonasertifikaadi kontrollimise nõue niivõrd kohustus, kuivõrd annab kindlust, et elu ja äri saab avatuna hoida, kirjutab Saku Õlletehase juht Jaan Härms.
Teenindus- ja meelelahutussektorile pole koroonasertifikaadi kontrollimise nõue niivõrd kohustus, kuivõrd annab kindlust, et elu ja äri saab avatuna hoida, kirjutab Saku Õlletehase juht Jaan Härms.
FED: Liigume toetuste vähendamise suunas
Föderaalreserv teates kolmapäeval, et majandus liigub selle suunas, et varsti võib keskpank hakata vähendama toetust majandusele, vahendab Bloomberg.
Föderaalreserv teates kolmapäeval, et majandus liigub selle suunas, et varsti võib keskpank hakata vähendama toetust majandusele, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: tulemuste sadu ning Hiina hirmud börsil
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.