Lepime ära ja läheme edasi

Hiljuti Äripäevas avaldatud artiklis seadis advokaat Janika Pajula kahtluse alla töövaidluse lahendamise seadusesse plaanitava lepitusmenetluse mõttekuse.

Kui kohtus või ka töövaidluskomisjonis vaieldes on kummagi poole eesmärk võita, siis lepituse idee on suunata vaidlejad rahumeelsele lahendusele, milles pole kaotajaid. Kohtuvõit lõpetab õigusvaidluse, kuid ei lahenda pooltevahelist probleemi. Lepituse eesmärk on jõuda selleni, et lahendatakse konflikt ja poolte suhted ei saa liialt kannatada.

Tööandja ja töötaja vahelises vaidluses on pea alati rohkelt emotsioone: ühe- või mõlemapoolset solvumist, altveetuse tunnet, vahel kättemaksuhimu. Seega on lisaks õigusküsimustele õhus palju tundeid, mis vajaksid mahavõtmist. Kohus ega töövaidluskomisjon nende tunnetega ei tegele, vaid vaidlejate võitlus võidu nimel pigem eskaleerib konflikti. Lepitusmenetlus peaks maandama liigse emotsiooni, leidma kokkuleppe win-win põhimõttel ja lahendama lisaks õigusvaidlusele ka konflikti. Ka aja- ja rahakulu on lepitusmenetluses kordades väiksem.

Kindlustuses on aastaid tegutsenud kindlustuse ja liikluskindlustuse lepitusorganid. Statistika näitab, et lepitust saadab edu: vaidlevad pooled leiavad kokkuleppe ligi 60-70% vaidlustest. Pole põhjust arvata, et sarnane tulemus ei võiks olla saavutatav töövaidlustes.

Autor: Triinu Hiob