Maris Lauri • 9. detsember 2016 • 2 min
Jaga lugu:

Rohkem digitarkust

Maris Lauri
Maris Lauri  Foto: Raul Mee

Lähiajal peab Eesti keskenduma ­tugeva baasi loomisele IKT teadmistes nii ­üld-, kutse- ja ülikoolihariduses kui ka täiendõppes, leiab riigikogu liige ja majandusanalüütik Maris Lauri (Reformierakond).

Tuleviku jaoks on hädavajalik oluliselt uuendada digi- ja laiemalt tehnoloogiaõpet, sealjuures tuleb luua huvilistele süvendatud õppe võimalused juba põhikooli III astmes, saati siis gümnaasiumis. Kuigi Eestis on väga palju tehtud, on vaja IKT valdkonna õppe- ja teadustöö korraldus süsteemselt üle vaadata, teha vajalikud täiendused ja muudatused ning tagada piisav finantseerimine muudatuste käivitamiseks. Ainult nii jõuame digitarga Eestini, kus üldine tulutase on praegusest kõrgem just tänu oluliselt tõusnud tootlikkusele.

Ühelt poolt peab olema süsteemne digiõpe koolis, teisalt tuleb pidevalt tegeleda ka täiendõppega – tehnoloogia muutub lihtsalt nii kiiresti, et kümme aastat tagasi saadud teadmistega pole praegu enam tihtipeale suurt midagi peale hakata.

Eesti on praegu seisus, kus suurel osal elanikest on küll IKT baasteadmised või teatud tööoskustega seotud IT-teadmised, kuid neis teadmistes on tihtipeale märkimisväärsed augud või nad on ajast oluliselt maha jäänud. Endiselt on suur probleem küberturvalisus. Eestis on vaja oluliselt enam ja praegusest põhjalikumalt õpetada täiskasvanuid, kusjuures täiendõppes pole oluline see, kuidas kasutada Wordi või Excelit, vaid see, kuidas kasutada digitehnoloogiaid tööl.

Juhi ja omaniku silmaring laiemaks

Muidugi ei saa seda teha, kui ei ole juhtide ja ettevõtete omanike teadlikkust. Ka meie ettevõtete juhid ja ­omanikud vajavad olulist silmaringi laiendamist ning teadmist, et nende tootmisprotsesse saab korraldada oluliselt tõhusamalt ja tulemuslikumalt. Neid tuleb harida, ent praegusest oluliselt enam on vaja ka inimesi, kes oskaksid sobivaid lahendusi juhtidele ja ettevõtete ­omanikele soovitada. Lisaks silmiavavatele tehnoloogia­suunitlusega tutvumisreisidele ja seminaridele on vaja ka piisaval arvul teadlikke IKT-spetsialiste ja -insenere, kes oskaksid sobivaid lahendusi mujalt otsida, vajadusel välja töötada, soovitada ja rakendada.

Vajame tugevat doktoriõpet, mis tooks praegusest oluliselt rohkem üliõpilasi kaasavale magistriõppele. Jah, ka ettevõtted vajavad doktorikraadiga töötajaid! Miks ei võiks Eesti tippjuhtide seas selliseid olla oluliselt enam? Kindlasti muutub ka ettevõtlus sellest dünaamilisemaks ja tehnoloogiliselt arenenumaks.

Allikas: Maris Lauri blogi

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt