Jõhker klassivõitlus

Maailmasündmustest on Eesti jaoks oluline pidada silmas arenguid USAs. Meie jaoks on oluline, millise välispoliitilise kursi võtab tuleval aastal ametisse astuv uus president Donald Trump. Loodan, et USA administratsioon jätkab panustamist NATOsse ja headesse liitlassuhetesse. Donald Trump on täiesti mõistetavalt nõudnud teistelt liitlastelt oma kohustuste täitmist. Eesti on võetud kohustuste täitmisel olnud seni eeskuju. Loodan, et sama joont jätkab ka uus valitsus.

Globaalses mõttes mõjutab meid ilmselt madal naftahind. See on justkui hea, kuid peame vaatama, et meie soov panustada säästlikusse ja innovatsiooni seepärast ei langeks. Hetkel võib olla odav ja mugav, aga ei tohi laisaks muutuda.

Sama mõte kehtib ka näiteks põllumajanduse kohta. Kuigi piima- ja lihahinnad juba kasvavad, alustab uus koalitsioon kevadel rahakülvi. Põllumajandust tuleb toetada (seda on erakorraliste ja täpselt sihitud abipakettidega viimastel aastatel ka tehtud), kuid keskenduma peab pikaajaliste probleemide lahendamisele ja põllumeeste konkurentsivõime ning ekspordivõimekuse kasvatamisele. Praegu on järgmisesse aastasse plaanitud 38 miljonil eurol kahjuks raske näha selget suunda.

Rahakülv aitab probleeme põllumajanduses vaid edasi lükata. Kuigi näiteks üleminekutoetuse (2017. aastasse kavandatud 19,9 miljonit eurot) maksmise puhul räägitakse maaelu päästmisest, siis tegelikult saavad suuremad põllumajandustootjad täiendavalt maksumaksja raha ning mõju maaelu ja maainimeste sissetulekute kasvule on üpris väike. Eesmärk peab olema maapiirkondade elanike sissetulekute suurendamine läbi eduka müügi. Maaelu puhul vaja rohkem toetada ettevõtlikkuse kasvu ja investeeringuid tulusamatesse töökohtadesse. Seetõttu ei saa põllumajanduses keskenduda ainult suurtootmisele, vaid tuleb senisest suuremat rõhku panna väiketaludele ja -majapidamistele.

Kui koalitsioon plaanib suunata täiendavalt kogutava maksuraha (ja ka laenuraha?) lühiajalisse tarbimisse, siis on see tuleviku põlvkondade arvel tarbimine. Kusjuures eraisikute hoiuste maht on hoopis kasvanud ning täiendav raha ei pruugi minna üldse tarbimisse, sest inimesed on säästmisel targemad kui tänane valitsus.

Mingeid täiendavaid kasvuallikaid ei paista kuskil ja maksumuudatustega mängitakse Eesti majanduskeskkond lühikese ajaga lihtsalt auti. Inimeste edasipüüdlikkus maksustatakse ja uus koalitsioon sisuliselt taunib inimeste hakkamasaamist. Koalitsioon on alustanud nii räiget klassivõitlust, mida isegi nõukogude ajast annab meenutada.

Oleme saanud peaministripartei, kes on kriminaaluurimise all ja kellel on leping Putiniga. Seda ajal, kui osa Ukrainast ja Gruusiast on okupeeritud ning mures liitlased panustavad füüsiliselt Eesti kaitsevõime tõstmisesse. Kui palju on veel Euroopa Liidus riike, kus peaministri parteil on Putini parteiga leping?

Kui pöörata pilk poliitikalt, siis leiab ümbritsevast palju rõõmustavat. Meie noored ei sea endale piire ei ettevõtluses ega kultuuris. Näiteks väga andekad Viljandi Kultuuriakadeemia kasvandikud folkmuusikaansamblist Trad.Attack! alustasid tänavu maailma vallutamisega. Sama avali peaks maailmale olema kogu Eesti. Maailm on võimalusi täis, me ei tohi end väikseks mõelda. 

Tulevikult ootan, et Eestis leviks rohkem isetegemise mentaliteet. Maksuraha võib lõputult kokku kuhjata ja jälle laiali määrida, kuid see ei loo mingit lisaväärtust. Eesti võiks olla rohkem riik, kus saad oma unistusi ellu viia. Ja vähem riik, kus tiibu pidevalt kärbitakse. Eesti võiks olla rohkem riik, kus täiskasvanud inimesed saavad ise oma tuleviku üle otsustada. Ja vähem riik, kus üksikisiku eest kipub riik otsustama. Nende mõttemallide eest plaanin ka seista. 

Maaelukomisjoni aseesimehena hoian kindlasti pilku peal maaelul ja sellel, et meie tähelepanu ei piirduks maaelust rääkimisel vaid põllumajandusega. See küll on oluline osa maaelust, kuid liiga tihti alahinnatakse ülejäänud maaettevõtluse osa maapiirkondade elujõus.