Hall pass juba põhikoolist

Paljudes meie vene põhikoolides ei osata üldse õpetada eesti keelt – see on peamine põhjus, miks nii paljud vene noored ei oska eesti keelt ja miks nad Eesti kodakondsust ei saa taotleda.

Hinnanguliselt on praegu umbes paarikümnel tuhandel vene põhikooli õpilasel traditsiooniliselt neli eesti keele tundi nädalas ja nad ei saa aru isegi, mida tähendab „Kuidas läheb?“.

Kutsekoolides aga arutatakse, mida ometi on põhikooli eesti keele tundides tehtud. Olematu eesti keele oskusega õpilastele antakse eesti keele lisatunde, õpetatakse neile eriala eesti keeles, suunatakse neid eesti töökeelega ettevõtetesse praktikale, kuid sellest kõigest on vähe kasu, sest uute keelte omandmaise õige aeg on algklassides ja põhikoolis, mitte kutsekoolis ja gümnaasiumis.

Revolutsioon keeleõppes

Keelekümblusklassid on tegelikult revolutsioon Eesti keeleõpetuses. See on erakordne fenomen, mis võiks vene noorte eesti keele oskust hüppeliselt parandada, nii et kellelgi ei jääks kodakondsuseksam tegemata kehva eesti keele pärast.

16 aastat tagasi avati esimesed keelekümblusklassid. Vene kooli esimesse klassi võeti vastu lapsed, kes ei osanud sõnagi eesti keelt, aga neile hakati õpetama esimesest koolipäevast alates kõiki õppeaineid eesti keeles. 

Lõpetajad suudavad pärast põhikooli vabalt edasi õppida eesti keeles, olgu siis gümnaasiumis või kutsekoolis. Kümblusklasside õpilaste akadeemilised teadmised on mõnevõrra paremad kui ainult vene keeles õppivatel õpilastel. Ühesõnaga - tõeline edulugu!

Paraku ei taha see edulugu enam edasi levida. Revolutsioon keeleõppes paljudeni ei jõua ja on ülimalt tõenäoline, et neid ootab ees hall pass.

Nad peavad oskama!

Üks põhjus, miks keelekümblus ei levi, on see, et eesti keele õpetamise tase ja meetodid pole meil üldse avaliku diskussiooni teemaks. Meil räägitakse pateetiliselt, et vene noored PEAVAD eesti keele selgeks õppima, näidatakse oma printsipiaalsust. Teine osa poliitikutest aga väidab niisama printsipiaalselt, et eesti keel on niivõrd raske keel, et seda ei pea oskama. Keeleõpetuse tänapäevaste ja ülitõhusate meetoditeni jutt üldse ei jõua. Eesti keele tundide lihtlabase äraraiskamise pärast mitte kedagi ei sarjata.

Rahvuslikult meelestatud poliitikud kipuvad väitma ka seda, et vene noored ei õpi trotsist eesti keelt – nagu nemad ise ei õppinud oma ajal vene keelt. See on kindlasti täiesti ülekohtune süüdistus. Sest miks siis kümblusklasside õpilased ei trotsi eesti keelt vastu, vaid on hoopis väga uhked, et oskavad nii vene kui ka eesti keelt. Õpetage vene lastele eesti keelt tänapäevaste meetoditega ja mitte ükski neist ei trotsi. On aeg juhtida avalikkuse tähelepanu eesti keele õpetamise tänapäevastele meetoditele! Sest see pole ainult keeleõppe, vaid Eestis ka sidusa ühiskonna loomise teema.

Teine põhjus, miks keelekümbluse meetod enam edasi pole levinud, on vabatahtlikkuse põhimõte. Kui vene lapsevanemad nõuavad keelekümblust, siis nad saavad seda, kui nad seda ei taha, siis peale ei suruta. 

Teisalt ei läinud meie vene gümnaasiumid vabatahtlikult üle süsteemile, mille järgi toimub 60% õppest eesti keeles, vaid see süsteem sunniti peale ja pärast väikesi proteste on see ka tööle hakanud. Miks siis ei võiks ka keelekümblus kõigis vene põhikoolides kohustuslik olla?

Kolmas probleem on tõsisem ja ilmselt selle taga täna kõik seisabki. Tavaline tunniandja kümblusõpetajaks absoluutselt ei sobi. Kümblusõpetaja peab olema tõeline professionaal nii keeleõppe metoodikas kui ka aineõpetuses, sest ta õpetab kõiki õppeaineid vene lastele eesti keeles. Eelkõige peab ta aga olema loomult absoluutne laste innustaja ning kaasatõmbaja. Selliseid õpetajaid on täna ikka veel raske leida.

Järgmised sammud

Kõigepealt peaksid eriti poliitikud teadvustama, et eesti keele selgeksõppimine on väga lihtne, kui kasutada tänapäevaseid ülimalt efektiivseid keeleõppe meetodeid. Näiteks keelekümblus on ennast Eestis sajakordselt tõestanud. Vaidlus selle üle, kas „nad peavad“ või „nad ei pea“ eesti keelt oskama, tuleb resoluutselt lõpetada. Loomulikult nad peavad. Eestile peaks see auküsimus ka olema, sest me ei saa pidada ennast tänapäevaseks moodsaks riigiks, kui meil õpetatakse nii paljudele vene noortele eesti keelt üle-eelmise sajandi meetodi järgi – grammatika, lugemine, sõnad.

Ootaks ka ülikoolide jõulist panust. Keelekümbluse kursus ei peaks olema ülikoolis mitte valik-, vaid kohustuslik aine, kusjuures kõigile filoloogidele, mitte ainult eesti keele õpetajatele vene koolis. Ka vene, saksa, inglise ja prantsuse filoloogid peaksid valdama keelekümbluse metoodikat.

Kindlasti oleks ka mõnest kampaaniast kasu. Kuna programm "Noored kooli“ on ennast sada protsenti õigustanud, siis küllap leidub ka neid ettevõtteid, kes on valmis jõuliselt toetama programmi „Õpime kümblusõpetajaks!“.