Einar Vallbaum • 9. märts 2017 kell 4:45

Teekasutusmaks karistab autovedajaid

Einar Vallbaum  Foto: Arno Mikkor

Kui riik plaainb üle 3,5tonnistelt autodelt teekasutusmaksu koguda, tuleb see hiljem vedajatele tagastada, kirjutab Eesti Autovedajate Assotsiatsiooni president, riigikogu liige Einar Vallbaum (IRL).

Maksumuudatused, kütuseaktsiiside tõstmine ja naftaturul toimuv hindade kõikumine toovad kaasa segadust, teadmatust ja raskendavad äriliste otsuste langetamist. Iseäranis keerulises seisus on transpordisektor, sealhulgas autovedajad.

Valitsuse otsuse kohaselt rakendatakse 2018. aastaks enam kui 3,5 tonni kaaluvatele veoautodele teekasutusmaks. Sarnaselt mitme teise Euroopa Liidu riigiga tuleks enamik selliselt kogutud maksurahast tagastada Eesti vedajatele. Seda selleks, et taristu kasutamise eest maksaksid võrdselt nii Eesti kui ka välisriikide vedajad, vastasel korral peaksid Eesti vedajad maksma taristu kasutamise eest topeltmaksu – Eestis ja võõrsil.

Välisveokite kontroll piiri ääres

Teekasutusmaksu rakendamisel on oluline tagada ka tõhus ja pidev järelevalve välisriikide sõidukite üle. Rikkujatele määratud trahvid tuleks sisse nõuda kohapeal, kuna välisriikide vedajad ei jäta kasutamata võimalust neid mitte maksta.

Järelevalveks on otstarbekas kasutada automaatset numbrituvastuse tehnoloogiat ning sealjuures piisaks kaamerate paigutamisest maanteede äärde vahetult piiriületuspunktide lähistel. Ka patrullide põhirõhk tuleb suunata piiride lähedal sisenevatele veokitele. See on kümneid kordi odavam kui kavandatav numbrivahetuse süsteem summas 56 miljonit eurot, millele lisanduks aastane hoolduskulu 6,1 miljoni eurot.

Maksustada kõik veoautod

Halbadest valikutest vähem halb on maksustada kõik veoautod, kaasa arvatud alla 3,5tonnise täismassiga veoautod ehk nn N1 kategooria kaubikud. Seda on teinud ka Leedu.

Eesti liiklusregistris on arvel umbes 100 000 veoautot, kuid nendest üle 3,5tonnise täismassiga tasulisi autovedusid tegevaid veoautosid on vaid 15% ehk 15 000. Väiksemate sõidukite soodustamine on viinud selleni, et nende sõidukite arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ja seda eriti rahvusvahelistel vedudel, mistõttu on Euroopas päevakorras isegi alla 3,5tonnise täismassiga sõidukitele tegevusloa nõude kehtestamine. Kuigi kergemate sõidukite mõju teekattele on väiksem, on nende arvukust arvestades mõju nii keskkonnale kui ka liiklusummikutele siiski märkimisväärne. Loomulikult sõltuks teedemaks teede koormisest, mis diferentseeriks tariifid, seades kergemad veokid väiksema koormise tõttu eelisseisu.  

Diislikütuse aktsiisimäärade võrdlemisel peaksime aluseks võtma just Läti, Leedu ja Poola maksumäärad, kuna konkureerime ennekõike just nende riikide vedajatega. Kahe viimase aasta maksutõus on viinud meie kütuse hinna nii kõrgeks, et rahvusvahelised vedajad on lõpetanud Eestis tankimise. Läti riigikassasse laekus tulu diislikütuse aktsiisilt eelmisel aastal planeeritust enam kui 20%. Kõrge aktsiisi tulemusena ostavad Eestis kütust ja maksavad kohalikku kõrget kütuseaktsiisi ainult Eesti riigi sisesed vedajad ning see kajastub hindade tõusus lõpptarbijale. Kütuseaktsiisi tõus tuleks tagasi keerata.

Hetkel kuum