Ivar Raig • 15. märts 2017 kell 9:45

Eesti eriline võimalus

Ivar Raig  Foto: Veiko Tõkman

Eesistumine annab Eestile erakordse võimaluse liidu tulevikku kujundada, kirjutab majandusteaduste doktor Ivar Raig.

Alustuseks tuletan meelde Briti välisministri Boris Johnsoni Brexiti referendumi eelset väidet, et Euroopa Liitu (EL) saab tõeliselt reformida ja muuta demokraatlikumaks vaid "ei"-ütlemise kaudu. Nüüd paistab, et juba ongi kätte jõudnud aeg debattideks ELi reformimiseks. ELi Komisjoni president Jean-Claude Junker, kes senini oli tuntud kui jäik föderalist, pakkus 1. märtsil Euroopa Parlamendis esinedes välja viis ELi tulevikustsenaariumi. Nendest võib-olla isegi kaks (keskendumine ühisturule ja mitmekiiruseline liit) võiksid olla vastuvõetavad ka Briti valijate enamusele.

Nelja suurriigi Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania juhid on juba heaks kiitnud ELi liikmesriikide vahelise mitmekiiruselise koostöö mudeli, mis veel paar aastat tagasi oli täiesti vastuvõetamatu. Seega on ELi Komisjon ja teised ELi suurriigid asunud eneste ja kogu ELi positsioonide nõrgenemise hirmus kavandama muutusi ELi poliitikates ja toimimises. ELi edasise varjatud föderaliseerimise asemel on hakatud pakkuma liikmesriikidele suuremat otsustamisõigust, et vältida rahvusluse tõusu ja Brexiti taoliste meeleolude levimist Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Taanis, Austrias ja veel mitmes ELi riigis.

Suurbritannias on juba mitu kuud toimunud debatid seoses avalduse esitamisega EList lahkumiseks. Alustuseks otsustas Suurbritannia Ülemkohus, et valitsusel pole õigust rakendada ELi aluslepingu artiklit 50 lahkumisavalduse esitamiseks enne, kui selle on heaks kiitnud Suurbritannia kahekojaline parlament. Parlament soovis aga omakorda tutvuda läbirääkimiste lähtepositsioonidega, mis valitsuse arvates seaks läbirääkijad raskesse olukorda. Valitsus siiski esitas parlamendile lahkumisläbirääkimiste positsioonipaberi.

Suurbritannia nn Valge paber sisaldab eelkõige soove jääda ELi siseturule nii palju kui võimalik ning maksta selle eest ELi eelarvesse nii vähe kui võimalik. Parlament andis valitsusele, peale mõningaid katseid muuta EList lahkumine veelgi keerulisemaks, volituse algatada lahkumisläbirääkimised alles 13. märtsil. Ajaloolise avalduse ELi Nõukogule liidust lahkumiseks saab peaminister Theresa May esitada siiski lubatud märtsilõpu tähtajaks, tõenäoliselt 27. märtsil.

Edasine veelgi lahtisem

Esimesed ning pretsedenti loovad lahkumisläbirääkimised algavad ilmselt juba aprilli alguses, kui ELi Komisjon esitab oma ja liikmesriikide positsioonid lahutusläbirääkimisteks. Kõik osapooled suhtuvad läbirääkimiste ja lahkumineku protsessidesse äärmise tähelepanelikkusega. Briti valitsuse läbirääkimiste lähtepositsioon on nn kõva EList lahkumine, kuid kaheks aastaks kavandatud läbirääkimiste käigus võivad need muutuda nii ELi Komisjoni, liikmesriikide kui ka briti opositsiooni survel nn pehmeks Brexitiks. Kõva Brexit tähendaks näiteks Suurbitannia lahkumist ELi ühisturult ning kaubandussidemete kujundamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite järgi, pehme Brexiti korral jääks Suurbritannia aga ühisturu ja majandusühenduse liikmeks, kuid saaks veelgi rohkem erandeid ja erikohtlemist ELis.   

Briti peaministri Theresa May ja nn Brexiti ministri David Davise jõuliste lähtepositsioonide taga on teadmine, et ükski ELi liikmesriik ei ole otseselt huvitatud Suurbritannia kui Euroopa kõige tugevama armeega ja Saksamaa järel teise majandusvõimuga riigi lahkumisest EList.  

ELi Komisjoni ja mõne liikmesriigi positsioonid lahkumisläbirääkimistel Suurbritanniaga võivad aga kujuneda brittidele täiesti vastuvõetamatuks. Brüssel võib panustada ka sellele, et Brexiti ministri David Davise positsioone lahutusläbirääkimistel hakkab järk-järgult nõrgestama sisepoliitiline olukord Šotimaal ja Põhja-Iirimaal, kus valijate kindel enamus teatavasti hääletas Suurbritannia ELi jäämise poolt. Šoti omavalitsuse esimene minister Nicola Sturgeon algatas juba protsessi Šotimaa iseseisvuse küsimuses uue rahvahääletuse korraldamiseks hiljemalt 2019. a. Ka Põhja-Iirimaal kavandavad iiri rahvuslased Suurbritanniast eraldumist juhul, kui Suurbritannia keskvalitsus hakkab reaalselt lahkuma EList. Theresa May konservatiivide valitsus aga ei taha kindlasti minna ajalukku Suurbritannia lagundajana ning sellepärast otsitakse sellist lahendust, mis välistaks Scoxiti ja Iirimaa ühendamise, aga äärmuslikus variandis võib-olla isegi Brexiti.

Trump pani britid kahvlisse

Suurbritannia EList lahkumise protsessi on juba kahtluse alla seadnud USA uue administratsiooni majandus- ja migratsioonipoliitika. Kui varem lootsid britid Mandri-Euroopaga majanduskoostöö ahendamise vastukaaluks laiendada koostööd USA ja ülejäänud maailmaga, siis nüüd ollakse sunnitud leppima president Donald Trumpi protektsionistliku „America First“-poliitikaga. Suurbritannia EList lahkumise ja sellega paratamatult kaasneva tugevneva piirikontrolli ja inimeste vaba liikumise piirangute vastu on kõik ELi liikmesriigid, eriti aga Iirimaa, kelle elanike jaoks need piirangud mõjuks erilise anakronismina.

Kui Suurbritannia EList lahkumise läbirääkimised järgmisel kuul algavad ja kulgevad enam-vähem tõrgeteta, siis võivad need lõppeda umbes kahe aasta pärast. Kuid läbirääkimisi saab vajadusel ka pikendada. Lisaks vajab lahutusleping enne selle jõustamist heakskiitu nii Euroopa Parlamendis ja kõigi liikmesriikide parlamentides. Siit edasi mõeldes saab arutleda nii, et nii mõnegi parlamendi liikmete enamus ei pruugi toetada Suurbritannia lahkumist lahutuslepingu tingimustel ning tolleks ajaks kujunenud poliitilises olukorras. Suurbritannia enda parlament võib aga soovida lepingu mõningast muutmist. Välistatud pole selle leppe ratifitseerimise läbikukkumine Suurbritannia parlamendis ja/või isegi uue referendumi korraldamine Suurbritannia EList lahkumise küsimuses, millele võib järgneda Suurbritanniale veelgi soodsamat eristaatust sätestava lepingu sõlmimine.

Euroopa tuleviku debatt peaks 2019. aastaks olema jõudnud samuti lõpufaasi, ehk tõenäoliselt laiapõhjalise Euroopa Tuleviku Konvendi kokkukutsumiseni. Seal võidakse kujundada uued, senisest demokraatlikumad ja efektiivsemad koostööinstitutsioonid ning -poliitikad. Suurbritannia võimalik jäämine ELi liikmeks tähendaks mitte ainult brittide eristaatuse süvenemist ELis, vaid mitmekiiruselise Euroopa koostöömudeli olulist laienemist ja suuremat paindlikkust, millest on huvitatud paljud teisedki riigid.

Sõltumata lahkumisläbirääkimiste tulemustest on Suurbritannia ELi juba paindlikumaks muutnud. Mitmes riigis ees seisvate valimiste ja ELi tuleviku debattide tulemusest sõltub aga edasiste muutuste suund. Eestile on nendes protsessides osalemiseks antud erakordsed võimalused, seda eriti peatselt algava ELi eesistumise ajal. Sisukate ELi tuleviku debattide tarvis on Eestis vaja valitsusasutuste, kodanikeühenduste ja meedia usaldusväärset ja laialdast koostööd. Selle üheks keskpunktiks võiks saada Avatud Eesti Fond, kus vastava ala eksperdid on juba mitu aastat koostööd teinud.  

Hetkel kuum