• Jaga lugu:

    E-riik suhtlushädas

    Andres MetsojaFoto: Andras Kralla

    Omavahel sidustamata e-keskkonnad on kohati nagu viletsa mäluga partner, kellele tuleb samu asju uuesti üle kinnitada, kirjutab riigikogu lairibavõrgu toetusgrupi esimees Andres Metsoja (IRL).

    Euroopa Komisjoni asepresident andis Postimehes teada, et meie ettevõtluse digiteerimine ei taha vedu võtta ning Eesti on Euroopa kontekstis pigem sabassörkija.
    Et seda olukorda parandada peab Eesti senisest enam keskenduma e-arenduste sidususte loomisele. See suurendab tahtmist ja usku, et IT-lahendused on osa arengust, mitte kohustustest. Riik arendab e-keskkondi sageli ühe ametkonna piires ning sellest tulenevalt tekivad tüüpilised mured - andmebaasid ei suhtle omavahel ning seetõttu küsib riik inimestelt ja ettevõtjatelt olemasolevaid andmeid üha uuesti. Teadlikus inimeses tekitab see aga trotsi ja põlistab arvamust ebaefektiivsest riigihaldusest.
    Teiseks on oluline arendada kiire- ja ülikiire interneti kättesaadavust. Usun, et kaheksatunnine tööpäev ja ühes kontoris paikneva tööpaik on varsti ajalugu. Nii usun, et kümne aasta perspektiivis, ei suuda riik võistelda ametikohtade ümberpaigutamisega traditsioonilises riigireformi mõttes. Mobiilne internet on teinud läbi võimsa arengu ja patt oleks nuriseda, ometi tuleb veel kõvasti pingutada töökindlama lairibavõrgu ehk valguskaabli väljaehitamise nimel. Olen veendunud, et investeering vastavasse tarisusse loob uusi võimalusi ja pikemas perspektiivis loob säästlikkust, töökindlust ja atraktiivsemat elukeskkonda.
    Logistika või internet
    Ettevõtete peab tihti valima oma asukoha tooraine, tootmise või klientide asukohast lähtuvalt ja internetiühendusega seonduv tuleb alles tagantjärgi. Siis võib avastada probleemse ühenduse, mis ei taga tegelikult ettevõtte seadmete kaugjuhtimist ja seega kogu masinapargi võimaluste ärakasutamist. Sellised arengud nõuavad koolitatud spetsialistide olemasolu, aga see ei juhtu üleöö.
    Teisalt on meie ettevõtted pidanud hakkama saama kiirelt muutuvas keskkonnas ning põhirõhk on läinud tootearendusele ja turuvõitmisele. Protsessi juhtimisele keskendumine, pudelikaelte lahendamine  ja efektiivsemaks muutmine on enamikes ettevõtetes igapäevane tegevus. Alles seejärel, aga juba tõusvas joones, otsitakse lahendusi IT-lahendusi juurutades.
    Uued tehnoloogiad on väga kallid ja nende kasutuselevõtt eeldab stabiilsust. Selleks, et avada kaasaegset tööstust, tuleb pikalt tegeleda tehnoloogia väljatöötamisega. Kui aga samal ajal puudub investoril kindlus tegevuskoha valiku osas, kuna see on kinni planeeringuprotsessis ja keskkonnamõjude hindamises, võivad kerkida ärisriskid liiga kõrgeks ja kavandatu ei pruugi realiseeruda Eestis. Kaasaegsed lahendused eeldavat suuremat koostööd ja pühendumist nii avaliku- kui ka erasektori poolt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.