Riik vähendab palgalõhet

Võrdse palga päeva tähistasid sel aastal mitmete üritustega paljud organisatsioonid. Sotsiaalministeerium korraldas mitu soolisele palgalõhele tähelepanu tõmbavat üritust, kaasa arvatud avalik debatt Solarise keskuses. Debatil osalenud tervise- ja tööminister tegi valdkonnale olulise avalduse avalikustada riigiasutuste töötajate palgad, laiendades seda nõuet riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutustes, sihtasutustes ja äriühingutes töölepinguga töötavatele inimestele. Praegu on avaliku teenistuse seaduse alusel juba avalikud ametnike palgad.

Sotsiaalministeeriumi algatusi soolise palgalõhe vähendamisel on teisigi. Üheks olulisemaks sammuks on plaanis soolise võrdõiguslikkuse seaduse paremaks rakendumiseks  tööinspektsioonile järelevalve funktsiooni andmine, mille mõte –  erinevalt Äripäevas väljatoodust –  ei ole mitte pelgalt institutsionaalne muudatus, vaid sisuline edasiminek aitamaks tööandjaid võrdsemate palkadeni.  Praegu on rahandusministeeriumis koostamisel avaliku teenistuse asutusepõhine soolise palgalõhe analüüs, mis valmib  tänavu suveks. Seejärel asub sotsiaalministeerium selle põhjal välja töötama täiendavaid ettepanekuid palgalõhe vähendamise meetmete rakendamiseks.

Ümberlükkamist ja selgitamist vajavad ka teised juhtkirja kriitilised väited.

Äripäeva arvates aitab jutustamisest ning vaja oleks midagi ära teha. Palgalõhe, 26,9% väiksem palk sama töö eest naistele võrreldes meestega ei ole mingi erasektori jonn, lõhe on samasugune ka riigiasutustes. – Avaliku ja erasektori palgalõhe on suhteliselt samal tasemel, aga avaliku sektori palgalõhe taga on hoopis väga suur keskmise palga erinevus riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste vahel. Tegelikkuses on sooline palgalõhe riigiasutustes või ainult kohalike omavalitsuste asutustes väiksem kui erasektoris. Palgalõhe vähendamiseks avalikus sektoris tuleks vähendada hoopis lõhet riigi ja kohalike omavalitsuste palkade vahel.

Äripäeva juhtkiri pakkus palgalõhet vähendava instrumendina välja maksustatud sissetulekute avalikustamise.Ka siin on tööminister ise see, kelle poole tuleks initsiatiivi ootuses vaadata, leiab Äripäev. – Sotsiaalministeerium kajastab minister Ossinovski ettepanekul juba alates eelmisest suvest kõigi ametnike töökuulutustes antud ametikohale määratud palgaastmestiku miinimum- ja maksimummäära vahemikku.

Äripäeva arvates on minister Ossinovski ühe sammu siiski teinud, vangerdades võrdse palga üle tehtava järelevalve võrdõigusvoliniku büroo käest enda haldusalas olevasse tööinspektsiooni. Selle sammu põhjusi tasub otsida soovist saada instrument ka erasektori palgapoliitikasse sekkumiseks. – See väide ei vasta tõele.

Töötajal on küll õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise kohustuse rikkumise üle, samuti pöörduda diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks kohtu või töövaidluskomisjoni (lepitusmenetluseks ka õiguskantsleri) või ekspertarvamuse saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Samas, arvestades Eesti elanike üldiselt pigem vähest teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ning piiratud valmidust oma õiguste kaitseks aktiivselt tegutseda, samuti asjaolu, et enamiku inimeste palgad ei ole avalikud, paljude tööandjate palgasüsteemid läbipaistvad ning individuaalsetel palgaläbirääkimistel on ikka üsna suur roll palkade kujunemisel, ei saa praegust regulatsiooni võrdse palga põhimõtte kaitseks piisavaks pidada.

Vaid kaebusepõhiseks jääva järelevalve mõju võrdse palga põhimõtte järgimisele ja soolise palgalõhe vähendamisele oleks marginaalne ning sellega kaasnevad kulud suuremad saavutatavast tulust. Oluline on soolise palgalõhe vähendamisega tegeleda struktuursemalt. Tööinspektsioon, kes juba teeb teiste tööalaste õigusaktide üle järelevalvet ning on selles kompetentsi, ongi selleks  õige institutsioon.

Uuringud on kinnitanud, et palkade avalikustamine ja parema palgastatistika kogumine on Euroopa Liidu riikides üks olulisemaid meetmeid soolise palgalõhe vähendamisel ning võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte järgimisel.

Seni on suur osa töötasusid Eestis kujunenud läbirääkimiste tulemusena, olgugi, et seadus näeb ette sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise naistele ja meestele. Seetõttu on sotsiaalministeerium eesotsas minister Jevgeni Ossinovskiga näitamas oma organisatsiooniga Eesti tööandjatele palkade avalikustamisega eeskuju. Kuigi soolise palgalõhe vähendamise juures on vajalikud riiklikud meetmed, on veelgi tähtsam, et ka iga tööandja mõistaks enda olulisust muutuste loomisel.