Katri Raik • 18 aprill 2017

Parem kolledž pihus kui akadeemia katusel

Katri Raik  Foto: Postimees/Scanpix

Mis ei tapa, see teeb tugevaks, võtab sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik (IRL) kokku akadeemia kolimise saaga.

Kui vaadata sisekaitseakadeemia Narva kolimist regionaalpoliitiliselt, tuleb tunnistada: parem varblane peos kui tuvi katusel. Sündinud otsusest võidavad kõik – akadeemia hariduse kvaliteet, õppejõud, kadetid kui ka õppurid.

Kindlasti saavad Ida-Virumaa noored Tallinnas ja Eesti sügavuses asuvates õppekohtades eesti keele paremini selgeks, mis on riigiteenistuses väga oluline.

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusest võidab ka Ida-Virumaa, eelkõige Narva. Võidab rohkem kui ainult uue sümboli.

Igal mündil on kaks külge. Enne muretsesid Ida-Virumaa inimesed, miks akadeemia Narva ei tule. Nüüd on uus mure: miks uus, kolledžiks nimetatu, Narva ikkagi tuleb. Ida-Virumaa minevat Narva poole kaldu. Alati leiame midagi, mille pärast muretseda, ükskõik, kuidas asjad on. Vähemalt regionaalpoliitikas.

Tegelikult ei ole sisekaitseakadeemia Narva lugu, mis riigiasutuste värske laine kolimiste sümboliks sai, sugugi esimene selline lugu, mis kedagi külmaks ei jätnud. Toonane valitsus otsustas haridus- ja teadusministeeriumi Tartusse kolimise 16 aastat tagasi. Möödunud aeg on piisav, et anda hinnang. Olen näinud haridus- ja teadusministeeriumi elu seestpoolt. Olen osalenud kaheksa tundi videokonverentsil Tallinnast Tartusse koosolekul ja peavalu saanud. Kasvuraskused. Sel päeval pidanuks ikka teisel pool ekraani olema, kas või iseenda pärast. Paraku kestavad sellised koosolekud edasi.

Tallinlane jättis Tartu aastaga maha

Riigiasutuse kui terviku Tartus pidamise on teinud võimalikus Tallinna kontor. See on kasvanud ja kahanenud selle järgi, kus on ametisoleva ministri prioriteedid, Tallinnas või Tartus. Ning lõpuks ei ole vähe tähtis seegi, et Tallinna kogenud haridusametnikud asusid tööle riiklikku eksami- ja kvalifikatsioonikeskusesse, praegusse Innove sihtasutusse.

Ei ole lõpuni tõde ega ka päris vale väide, et vahepeal oli Eestis kaks haridus- ja teadusministeeriumi, see esimene ja see teine. Ning just nii too Tartu ministeerium, pärisministeerium aegapidi tugevaks saigi. Tartus alustanud noortest ametnikest said noored keskealised, kogenud, südametunnistusega riigiteenistujad. Need, kes omal ajal hakkasid Tallinnast Tartusse tööle käima, väsisid aastaga. Tallinn on Tartust ikkagi väga kaugel. Ja vastupidi. Narvast rääkimata.

Ministeeriumi edu pant on hoopiski ülikoolilinn, kus on kõrgharidusega inimestele vähe alternatiivseid väljakutseid. Me ei ole ju õigupoolest kunagi arutanud, et vahest ongi Eesti haridus just seetõttu edukas, et meie haridusametnike hulgas on palju ülikoolide taustaga inimesi, ja mitte ainult Tallinnast.

Igal regionaalpoliitilisel kolimislool on hind. Sisekaitseakadeemia saaga vallutas Eesti meedia peaaegu viieks kuuks. Sain igapäevases tööelus maitsta nii mett kui ka tõrvatilka. Raskused liidavad inimesi. Me väärtustame seda, mis on praegu, oleme vähem pretensioonikad ja valivad, näeme ning tajume enda rolli organisatsioonis.

Kõik kuldsed mõtted viime ellu

Kõik, kes on juhtinud protsesse kõrghariduses, teavad, et keerulisim on puhuda õppekavadesse sisse uutmoodi hingamist. Ühel õhtul tundsin sisekaitseakadeemias, et ära võiks teha kogu vajaliku õppekavade ümberkujundamise: kõik nägid ühist eesmärki, iseennast akadeemias, mitte akadeemiat iseendas.

Samas, raputused räsivad, inimesed väsivad kahetsusväärsel viisil. Pidev arutelu, mis selliste kolimistega kaasneb, paneb tähelepanelikult kuulama, mitte ainult kuulma, nii on kergem rahulik olla. Mis ei tapa, teeb tugevaks, tuleb kolimisjutu aeg kokku võtta.

Milline tuleb sisekaitseakadeemia Narva kolledž? Kas meie jõud ei rauge? Sest asub ta ju seal, kaugel. Kolimisjuttude käigus lõikas kõrva, et vahest lausa võõral maal. Tegelik töö nüüd alles algab. Selge, et tuleb maja ehitada. See ei ole kõige keerulisem.

Parima sisu loomine, nullist alustamiseks jõu leidmine, eestvedamine, kohalike inimeste kaasamine on võtmeküsimused. Aeg on lõpetada punktide jagamine komakohtadega alapuntideks: kes ikka võidab või kaotab ühe või teise otsuse puhul.

Igal juhul peab võitma Eesti ja tema inimesed. Meie kõik koos. Otsustada tuleb mõistlikult ja uued projektid südamega ellu viia. Nullist rajada, mis ei ole lihtne. Kannatlikku meelt meile.

Hetkel kuum