Usalduskriisist usaldusmajandusse

Kui veel eelmisel kevadel tundus, et me hakkame tasapisi jõudma jagamis- ja usaldusmajanduse ajastusse, kus kõige olulisemaks (äri)tegevuse edasiviivaks jõuks on usaldus, siis täna räägime tõejärgsest ühiskonnast, kus on jõutud väga tõsisesse usalduskriisi.

Usalduskriisi ja selle tõsidust kinnitab ka jaanuari keskel avaldatud 2017. aasta Edelmani usalduse baromeeter, mis näitab suurimat usalduse langust nii riikide valitsuste, äriorganisatsioonide, meedia kui ka kolmanda sektori organisatsioonide suhtes. Ligi pooled 33 000 vastajast, kes on pärit 28 riigist, on seisukohal, et nad ei usalda enam ei valitsusi, ettevõtteid, kodanikeühendusi ega meediat. Kui madalaim usaldus on valitsuste vastu, siis enim on kukkunud aga meedia usaldamine, olles kõigi aegade madalaimal tasemel koguni 17 osalenud riigis. Organisastioonide juhtide usaldusväärsus on ülemaailmselt kukkunud 12 punkti ning samuti jõudnud oma madalaimale tasandile, 37 protsendi juurde, langedes igas uuringus osalenud riigis.

Uued juhid väljastpoolt

Usalduse taastamisel ja elukvaliteedi tõstmisel saaksid palju ära teha äriorganisatsioonid ja ettevõtted, keda usaldab kolmandik süsteemi suhtes ebakindlust tundvatest inimestest. Ettevõtetelt oodatakse tegutsemist viisil, mis aitab neil küll suurendada oma kasumit, samas aga ka parandada ühiskonna liikmete majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi. Usalduse taastamiseks ei tohi ettevõtted olla seotud korruptiivsete tegudega, maksta juhtidele sadu kordi kõrgemat töötasu kui tavatöötajatele, viia oma kasumit teise riiki maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, küsida inimeste elutegevuseks vajalike toodete eest liiga kõrget hinda ega vähendada toodete hinda kvaliteeti langetades.

Usaldusväärsuse kasvatamisel on oluline tegutseda ja rääkida koos inimestega, mis eeldab töötajate kaasamist aruteludesse ja strateegiliste otsuste tegemisse, erinevate organisatsiooni liikmete rakendamist ka tegevuste kommunikeerimisel, lastes neil rääkida spontaanselt ning jagada oma isiklikke kogemusi.

Usalduse tähtsust ei ole võimalik üle hinnata. Raske on teha koostööd, kui puudub usaldus, aga teiste usaldamiseks peame olema kindlad, et nad järgivad meiega samu väärtusi ja reegleid. Reegleid ja kindlaid kokkuleppeid on ühiskonnas ning organisatsioonides vaja selleks, et tegutseda koos, täita suuri eesmärke ja vältida teistele (ning ka iseendale) viga tegemist. Me peame teadma, mis on õige, mis vale, mis lubatud ja mis mitte, ning kõigil ühiskonna ja organisatsioonide liikmetel peab olema sellest ühine ettekujutus. Vaid pidades oluliseks samu eetilisi väärtusi ja põhimõtteid ning tegutsedes nendest lähtuvalt, on meil võimalik saada üle usalduskriisist ja jõuda ajajärku, mida saab nimetada usaldusmajanduseks.