Uber saab näidisprotsessiks

Seega juhul, kui rakendus on eeskätt elektroonilise vahendusteenuse kandja, võib tema majanduslikuks mõtteks tõepoolest pidada sõidujagajate ning sõiduvajajate kokkuviimist.

Siiski transpordiettevõte

Kõnealuses kohtuasjas leidis aga kohtujurist, et Uberi majanduslik mõte peitub mujal – Uber kontrollib platvormi vahendusel pakutava linnatransporditeenust selle kõigis olulistes aspektides: mitte ainult hinnas, vaid ka sõidujagajatele ning nende sõidukitele osutatavates nõuetes. Seega on tegemist kohtujuristi arvates küll innovaatilise, kuid sellegipoolest klassikalise transporditeenusega.

Selline lahendus tähendab aga, et kui kohtujuristi seisukohaga nõustub ka Euroopa Kohus, võib muutuda ebakindlaks maapind ka muude sarnaste rakenduste jalge all. Eeskätt puudutab see eestlaste seas populaarset Taxify sõidujagamisteenust, aga ka muid rakendusi, mis küll pealtnäha tegutsevad elektrooniliste vahendajatena, kuid tegelikkuses dikteerivad suurema osa tehingu sisust ja tulemusest ise ette.

Pidur jagamismajandusele?

Kohtujurist leidis, et sõidujagamise teenus on Uberi puhul välistatud, kuna reisijad valivad ise oma sihtkoha ning juhid saavad selle eest tasu summas, mis ületab kulude hüvitamist. Sellest me võime järeldada, et põhimõtteliselt jäävad kohtuotsusest puutumata rakendused nagu näiteks HOPP, mis võimaldab jagada teekonda Tallinna ja Tartu vahel. See on ka ainult loogiline, sest piir tavalise hääletamise ja platvormi vahendusel jagatud sõidu vahel on õhkõrn.

Samuti võivad otsuse ampluaast jääda välja rakendused, mis vahendavad tehinguid poolte vahel, kellest üks on tarbija ning teine majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, näiteks äpid, mis vahendavad taksofirmade alt sõitvate taksojuhtide ja tarbijate vahelisi kokkuleppeid, sealhulgas ka Taxify n-ö klassikaliste taksode ja tarbija kokkuviimise teenus.

Sealjuures tõdeb kohtujurist, et asjaolu, kas Uberi sõidujagamise teenust peetakse jagamismajanduse teenuseks või mitte, ei mõjuta selle kvalifitseerimist kehtiva õiguse seisukohast. Selline seisukoht on küll põhimõtteliselt õige, kuid annab meile ka signaali, et jagamismajanduse lahendused võivad hakata takerduma kehtiva õiguse raamistikku. Seaduste muutmine või nendest mööda laveerimine võib aga osutuda Euroopa Kohtu võimaliku pretsedendi valguses keerukamaks.