Merkel, Macron ja Saksa kevad

Nädalapäevad tagasi Saksamaal ministeeriumide ja keskpanga esindajatega kõneldes ei tekkinud muljet, et euroala reformidega kuidagi kiiret oleks. Kõlas tuttav refrään, et iga riik peab ennast ise ära majandama, hoidma oma rahaasjad korras ja järgima juba kokku lepitud reegleid. Mõttekodades oldi aga varmamad möönma, et sama moodi edasi ei saa. Ja siin võib teenäitajaks saada just Saksamaa ja Prantsusmaa tandem. Mida pole võimalik kohe teha 19 euroala riigi tasandil, seda võib katsetada kahepoolselt. Näiteks ühiseid investeerimisprojekte või ühiseid võlakirju. Mitmekiiruselises Euroopas, mis Junckeri viiest stsenaariumist enim aruteluainet on pakkunud, ei pruugi vahejoon sugugi minna euroala ja ülejäänud liikmesriikide vahelt, vaid ka euroala enda seest. Mõttekodades leitakse, et mitmekiiruselisest Euroopast rääkides ei räägi me tingimata enam tuumikust ja äärealast, vaid n.ö funktsionaalsetest liitudest, kus riigid moodustavad erinevaid liite erinevate teemade ümber, kus tahetakse süvitsi edasi minna. Kõik ei taha kõike ühte moodi ja nii jõutigi seisakusse.

Mitmekiiruseline Euroopa pelutab ja vihastab uuemaid liikmesriike. Rumeenias kaalutakse tõsiselt, kas tuleks kiirustada rahaliidu liikmeks, et mitte n.ö otsustajate rongist maha jääda. Samas ei pruugi riigi majandus ühe mõõduga eurosärgiks veel valmis olla. Poola ja Ungari kahtlustavad, et rahaliidu oma eelarve, mis on ideena välja pakutud, võiks tulla nende eurotoetuste arvelt ja sundida neid vähemaga leppima. Euroga need riigid niipea liitud ei kavatse, samas pole adutud, et euroalal on osad muutused paremaks toimimiseks hädavajalikud. Muremõtteid mõlgutatakse ka Rootsis, kartes ääremaastuda. Soome rahandusminister tõrjus aga äsja Bloombergile antud intervjuus igasugused ühiste võlakirjade ja eelarvete vajadused, mis näib kinnitavat vaadet, et erinevad kiirused võiksid olla ka euroala sees.

Arvamusküsitlused näitavad, et Saksamaa uus kantsler on sügisteste valimiste järel praegune kantsler Angela Merkel. Prantsusmaal näitavad arvamusküsitlused, et Emmanuel Macronil on lootust edule ka juunis toimuvatel parlamendivalimistel, mis tagaks talle vajaliku toetuse reformide läbi viimiseks. Euroala majandus on tsüklilises tõusus, võimaldades reforme teha vähema valuga. Ja kui mõelda, et ehk on neljandat ametiaega taotlev Angela Merkel ja Saksamaa range rahandusminister Wolfgang Schäuble (74) juba mõtlemas ka oma pärandi peale, siis on tähed joondunud eriti soodsalt, et Euroopa projekt võiks saada uue hingamise. Ja Eesti sellest särast veidi endale.