Ärme kustuta ajalehepoisi ja miljonäri lugu
Otsusega keelata laste kasutamine suvises lehemüügis kustutas tööinspektsioon ajalehepoisi ja miljonäri loost ühe olulise peatüki, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Peatüki, mis ei seisne pelgalt ühe ajalehe jagamises, vaid kajastas ettevõtlikkuse kasvatamist maast ja madalast. Ja seda üsna nähtaval viisil.
Väga paljud tuntud inimesed alates Warren Buffettist USAs kuni Taavi Rõivase, Paavo Nõgene ja mitme tuntud müügiguruni Eestis on olnud lapsena ajalehepoisid. Teeninud taskuraha. Aga mis veel olulisem – harjutanud töötamist. Ehk nagu Nõgene Facebookis kirjutab: „Ma sain aru, et "raha ei tule seina seest", ma sain tahte ja kire teha tööd.“
Tööinspektsiooni otsus on seda kummalisem, et veel sel poolaastal peaksid jõustuma seadusemuudatused, mis lihtsustavad kuni 14aastaste palkamist. Nimelt ei pea tööandja edaspidi kuni 14aastase noore palkamiseks taotlema luba tööinspektsioonilt. Kogu info tuleb sisestada töötamise registrisse. Peale noore palkamisest töötamise registri kaudu informeerimise lubatakse koolikohustuse täitnud alaealisel töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, kui muudatused jõustuvad.
Kuhu laps teenima panna?
Ma väga lootsin, et see seadusemuudatus aitab järgmistel aastatel leevendada pikalt kestnud probleemi, millega on tuttav pea iga lapsevanem – kuhu oma laps suvel ajutiselt taskuraha teenima ja töötamise harjumust omandama panna. Kuidas sisustada lapse suvi olukorras, kus temal on pea kolm kuud ja sinul üks kuu puhkust. Maavanaemasid või talutöid enam eriti ei ole, vanavanemad vihuvad paljudel juhtudel ise tööd teha.
Tööandjad ei ole seni tahtnud alaealistega jännata keerulise bürokraatia tõttu ja üsna rangete lapstööjõudu puudutavate piirangute tõttu. Lapstööjõu mõistegi on Eestis üsna halva tähendusega. Riik kardab nii laste ärakasutamist ahnete ärimeeste poolt kui ka seda, et raha teeniv laps jätab kooli ja õpingud ning hakkabki tööle. Tööandjale on lihtsam lastega mitte jännata.
Ajalehe jagamise ja ilmselt peatselt ka jäätise müümise keeld randades jätab valikuvõimalusi lastele üha vähemaks. Malevasse kõik ei mahu ja see on ka natuke vanematele mõeldud.
Nii ongi meil kasvamas pisike põlvkond, kes tegelikult tahaks, aga ei saa töötada. Ei saa kogeda juba varakult töö tegemise tunnet, mida hüvitatakse rahaliselt. Ja veelgi olulisem – et kui teed rohkem, saad ka rohkem.
Eestit peetakse erinevates võrdlevates edetabelites üsna ettevõtlikuks. Noored huvituvad järjest enam ka investeerimisest. Seda märkas üllatusega näiteks Soome majandusleht Kauppalehti, kes külastas eelmisel nädalal Investor Toomase Alexander Elderi konverentsi.
Töö tegemine tahab harjutamist
See kõik on igati hea areng. Kuid töö tegemise oskust ei saa kunagi liiga palju olla. Just rohke töö tegemise oskust.
Nagu Elon Musk on öelnud: „Tööta nagu põrguline. Kui teised inimesed teevad 40tunniseid töönädalaid ja sina 100tunniseid, siis isegi, kui sa teed sama asja, saad sa nelja kuuga tehtud töö, mida teised teevad aasta.“
Ei propageeri siin 100tunniseid töönädalaid, vaid lihtsalt töö tegemise harjumust. Nagu iga harjumus, kinnistub ka töötamise harjumus seda paremini, mida varem pihta hakata. Seetõttu kutsun tööandjaid ja ka koole rohkem koostööle, et neid 10-13aastaseid, aga miks mitte ka nooremaid kas või korraks suvevaheaja jooksul raha eest liigutama panna. See paneb õige mõtlemise kohe aegsasti paika. Lapstööjõu mõiste ei tohiks olla negatiivse varjundiga.
Muidu tuleb taas tulla suvevaheaja pikkuse juurde. Eestis on Euroopa üks pikimaid suvevaheaegu, jäädes ehk alla Itaaliale ja Türgile, kuid on kaks korda pikem Inglismaast. Suvevaheaja lühendamise diskussioon on igal aastal näiteks Soomes.
Eestis on osa koole küll suvevaheaega pisut lühendanud, seda teiste vaheaegade pikendamise arvel, kuid valdavalt on noortel suvel üks kolmekuuline paus koolist. Selle kestel jõuab nii puhata kui ka töötada. Töötada, miks mitte, kas või tulevaseks Elon Muskiks. Ärme lase ajalehepoisi ja miljonäri lool unustusse vajuda.