Igor Rõtov • 20 juuni 2017

10kordne tulu käeulatuses

Igor Rõtov  Foto: Andras Kralla

Üliedukatel aktsiainvesteeringutel on ühiseid jooni, need tuleb ainult ära tunda, kirjutab Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.

Pensionifondid on võtnud eesmärgiks kasvatada meie vara paar protsenti aastas. Äripäeva investor Toomas on võtnud suurema riski ja on näidanud, kuidas vara võib pikaajaliselt kasvada ka 10% aastas. Populaarsust koguvad indeksifondid on ajalooliselt näidanud veidi parematki tootlust. Warren Buffett teeb 12%. Kõikidel nendel puhkudel võime paarikümne aasta jooksul kasvatada oma vara halvemal juhul kaks, paremal juhul kuni viis korda. Mis muidugi pole halb tulemus.

Samas kui meie võimalused elu jooksul säästa pole just sadades tuhandes eurodes, siis piisab sellisest tulemusest küll toimetulekuks vanaduspõlves, kuid suuremat jõukust ja tõelist finantsvabadust sellega ei saavuta.

Kuidas aga oleks võimalik kümnekonna aasta jooksul teenida investeeringutelt 10 ja rohkem korda?

Üks võimalus on lugeda läbi Alexander Elderi kauplemisõpik ning üritada muuta börsil mängimine enda elatusallikaks. Paraku õnnestub see paremal juhul käputäiel kauplejail. Statistika ütleb, et 90% aktsiate lühiajalistele tõusudele ja mõõnadele panustavatest hobiinvestoritest hoopis kaotab ja ehmatavalt sageli mängitakse maha kogu vara. Jätaksin selle mängumaa üksikutele õnneseentele.

Minnes ajalukku, on üliedukad aktsiainvesteeringud olnud ka meie käeulatuses. Näiteks sajad tuhanded soomlased, kes 90ndatel soetasid Nokia aktsiaid, kasvatasid oma vara loetud aastate jooksul paarkümmend korda. Tõsi, paljud neist kindlasti ei taibanud aktsiat õigel ajal müüa ja võit jäi mõnevõrra väiksemaks. Eesti enda ikooniline edulugu oli aga Hansapanga aktsia, kus paar tuhat eestlast tegi ilmselt elu parima investeeringu.

Luhtunud võimaluste nimekiri

Tänapäeva tulles võime samuti kokku panna kõneka loendi luhtunud võimalustest.

Kõigepealt meile kõigile tuntud Windowsi operatsioonisüsteem, mis tegi Bill Gatesist maailma rikkaima mehe. Ostes näiteks 1994. aastal Microsofti aktsiaid, oleks praeguseks meie investeering 70kordseks kasvanud. Võite küll öelda, et see on tagantjärele tarkus. Kuid ometi oli kõigi meie arvutites juba 95. aastal Windowsi operatsioonisüsteem ja eeldused selle võidukäiku ette näha täiesti olemas.

Pururikkaks oleksime saanud aga õigel ajal Apple’iga. Mina vähemalt mäletan 90ndatest kelmikaid läbipaistvad monitore ning arvutigraafikuid, kes olid kriitikavabalt andunud Apple’i tarkvara kasutamisele. Kui oleksime teinud oma investeeringu 2003. aastal, siis oleksime praegu 150 korda rikkamad. Siis tulid iPod, iPhone ja iPad ja veel 2011. aastal investeerides oleksime ikkagi praegu  13 korda rikkamad.

Amazon on juba pikka aega koht, kust me ostsime alguses raamatuid ja nüüd ka kõiki muid asju. Veel 15 aastat tagasi ironiseeriti internetikaubamaja üle, kes pole mitte iialgi kasumit teeninud ning kuhu raha paigutada olnuks üliriskantne. Kui me oleks selle riski aga võtnud, oleks kasv praeguseks  25kordne.

Google tuli börsile aastal 2005. Enamik meist kasutas seda selleks ajaks juba igapäevaselt. Kuid kui palju meist taipas firmasse investeerida? Mina jäin igatahes uskuma gurusid ja analüütikuid, kes nimetasid hinnataset absurdselt kõrgeks. Kui ma poleks neid kuulanud, oleksin olnud praegu ligi 20 korda rikkam. Google’i puhul peeti arusaamatuks, et firma turuväärtus kujunes kõrgemaks kui kõige suurematel meediagigantidel. Praegu on aga üldteada fakt, et Google koos Facebookiga katab ära üle 80% kogu maailma internetireklaamist. Kas see polnud ennustatav juba hea mitu aastat tagasi?

Ratsionalistid ei saagi aru

Microsoft, Apple, Amazon ja Google on nüüd väljakujunenud tugevad ettevõtted, millesse investeerimine tundub mõttekas ja turvaline. Kuid tõenäosus, et nende firmade väärtus ka tulevikus kümneid kordi kasvab, pole enam nii selge.

Aga tuleme ajas veelgi lähemale. Facebook, ilma milleta meil justkui elu enam poleks, tuli börsile sellel kümnendil. Google’iga võrdlus muutis aktsia kohe väga kalliks. Kuid Mark Zuckerberg suutis firma väärtust ikkagi mõjusalt kasvatada. Kui oleksime oma paigutuse teinud 2012. aastal, oleksime praguseks 8 korda võidus. Kas see on lagi? Analoogidele tuginedes tundub, et kaugeltki mitte.

Viimase kõneka näitena toon välja Tesla. Elon Musk oli ju ometigi väga tuntud juba samal 2012. aastal. Aga kui palju on meie seas neid, kes endale sel hetkel aktsia soetas? Jäime ilma 12kordsest võidust. Tesla aktsia hind jõudis hiljuti tasemele 370 dollarit. Näiteks Finacial Timesi prominentsete analüütikute hinnasiht on Tesla aktsiale praegu kõigest 250 dollarit. Ratsionaalselt mõtlevatele analüütikutele ei mahu kuidagi pähe, kuidas tühise turuosaga elektriautode tootja turuväärtus on suurem kui õige mitmel traditsioonilisel autogigandil nagu Ford või General Motors. Igati loogiline paistab, et see mull varem või hiljem lõhkeb. Teistpidi tuleb aga meelde omaaegne Google’i võrdlemine suurte meediafirmadega. To be rational you miss the point, kirjutas Financial Times Tesla kohta.

Tunne võitja ära

Kõik minu näited on muidugi üks tagantjärele tarkus. Kuid ometi on rida tunnuseid, mis on loetletud ettevõtetel ühised ja lihtsalt arusaavad. Nende firmade asutajaks on karismaatiline liider, kellel on vankumatu usk oma visiooni. Tavaliselt keskendutakse ühele asjale, kus soovitakse olla konkurentsitult parim. Nad ei heitu ebaõnnestumisest ega kriitikast. Sageli on tegemist vastuoluliste eristuvate isiksusetega. Neil kõigil on võime kaasata oma tegevusse juba varases faasis suurel hulgal talente. Nende tooted-teenused on olemuselt lihtsad ja arusaadavad. Kuidagi mängeldes kaasatakse massiliselt andunud fänne, kes teevad oma kumiirile tasuta turundust.

Reeglina paikneb selline ettevõte USAs. Kasvuperioodi algtsüklis suhtuvad aktsiaanalüütikuid firmasse  skepsisega ning ennustavad talle kadu. Selle tagajärjel püsib aktsia hind mõnda aega madalal tasemel, mis loob võimaluse julgematele investoritele. Iseloomulik on ka, et eduni jõudmine võtab enamasti aastaid aega ning toob üksjagu tagasilööke. Kui aga edu on saavutatud, siis on see veenev ja kestab pikalt.

Kui meil aga on tõsine soov oma investeering kümne- või isegi sajakordistada, siis hoidkem silmad lahti. Kas ei võiks sellelaadse potentsiaaliga olla näiteks ka Eestis tavatarbijani jõudnud internetikaubamaja Alibaba või praegu allasurutud hinnatasemel Twitter. Usun, et me kõik võime tuua kümmekond sedalaadi näidet, kelle seast võiksime lemmiku välja valida ja investeerigu ära teha.

Autor omab Tesla aktsiaid.

Hetkel kuum