Kuidas juhatuse liige vastutama panna

Kohtupraktikas ja meedias on arvukaid näiteid selle kohta, kus enamusaktsionärist juhatuse liige kutsutakse juhatusest tagasi ning ettevõtte uueks juhiks valitakse variisik – näiteks hiljutises OÜ Hotell Pärnu osanike kohtuvaidluses. Pahatihti järgneb sellele varade ümberpaigutamine uude ettevõttesse või küsitavate lepingute sõlmimine enamusaktsionäriga seotud isikutega. Juhatuse liikme väljavahetamisel on oluline strateegiline tähendus – sellisel viisil loodetakse vähendada oma vastutust võlausaldajate ning kaasaktsionäride ees.

Kahjunõude esitamise juhatuse liikme vastu otsustavad aktsionärid üldkoosolekul. Aktsionär ei või ise hääletada, kui luubi all on tema tegevus juhatuse liikmena. See tähendab, et kahju hüvitamist saavad nõuda ka väikeaktsionärid ilma enamusaktsionäri nõusolekuta.

Kui juhatuse liige aga välja vahetada, kaob hääletamise keeld ära, sest näiliselt justkui huvide konflikti enam pole. Sellises olukorras saab enamusaktsionär oma väljavalitud juhatuse liiget kaasaktsionäride eest kaitsta ning nõuete esitamist juhatuse liikme vastu blokeerida.

Juriidilisest küljest on sellest probleemist ülesaamiseks kaks võimalust. Ühe võimalusena võiks enamusaktsionärilt nõuda kahjunõude esitamise poolt hääletamist ning kui isik keeldub seda tegemast, siis asendada puudu poolthääled kohtuotsusega. Tegemist pole aga hea lahendusega, kuivõrd hääletamiseks kohustav kohtulahend võib saabuda alles aastaid pärast üldkoosoleku toimumist. Hääletamiseks kohustavad asjaolud võivad olla selleks ajaks muutunud ning samuti võivad aktsionärid vahepeal vastu võtta vastupidise sisuga otsuseid.

Teise võimalusena võiks seadusandja kaaluda nn derivatiivnõude sisseviimist Eesti õiguskorda. Derivatiivnõue on algselt äriühingule kuulunud kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu, mida võib esitada iga äriühingu liige. Derivatiivnõude esitamiseks ei ole vajalik koguda kindlat hulka poolthääli äriühingu üldkoosolekul. Derivatiivnõude võimaldamine lõikaks seega ära võimaluse blokeerida üldkoosolekul kahju hüvitamise nõude esitamist.

Iseenesest sobituks derivatiivnõue ilusasti meie äriseadustikku – äriühingu võlausaldajale on sellise derivatiivnõude esitamise õigus juba antud. Tegemist on siiski poliitilise otsusega, mis eeldab seadusandja sekkumist ning äriseadustiku täiendamist. Küsimus on eelkõige selles, millises ulatuses lubada aktsionäridel ühingu juhtimisse sekkuda.

Juhatuse liikme tegevusvabadus on oluline, et ta ei peaks pidevalt äriotsuste tegemisel vastutust kartma. Juhatus peab saama normaalse ja igapäevase majandustegevuse raames vabalt tegutseda. Samas nähtub praktikast, et juhatuse liikme sõltumatus ja piiratud kontroll tema tegevuse üle meelitab suurt hulka ettevõtjaid juhatuse liikme positsiooni kuritarvitama. Kuigi äriseadustik näeb ette juhatuse liikme vastutust reguleerivad sätted, pole aktsionäridel tihtipeale head võimalust oma nõuet maksma panna.

Derivatiivnõue ei lahendaks probleemi tervikuna, vaid oleks pisike samm õiglasema ühinguõiguse poole. Võib oletada, et juhatuse liige ei soovi varasid vabatahtlikult tagastada ning kahjuhüvitise saamiseks on vaja ette võtta kohtutee. Derivatiivnõude kohtulik esitamine eeldab juba konkreetset teavet ning tõendeid, mis kahju tekitamist kinnitavad. Seega vajaks ülevaatamist ka meie mitte-nii-hästi toimiv teabenõuete ja erikontrolli reeglistik. Info kogumine enne kahjunõude esitamist on olulise tähendusega ning aktsionäre peaks selles tegevuses toetama reaalselt toimiv infokogumise süsteem.