Tõnu Pekk • 22. september 2017
Jaga lugu:

Pensionärid ei löögi raha laiaks

Pensioniühistu Tuleva üks asutajaid Tõnu Pekk  Foto: Andres Haabu

Kui lubada pensioniks kogutud raha paindlikumalt kasutada, ei pane see inimesi raiskama, kirjutab Tuleva tulundusühistu asutaja Tõnu Pekk Suurbritannia kogemusest.

Eesti peab pensioni väljamaksete süsteemi reformima. Ei pea kartma, et inimesed pensioniraha lihtsalt laiaks löövad, kinnitab Suurbritannia finantsjärelevalve vahekokkuvõte.

Enamik britte kogub pensioni otse tööandja kaudu. Nagu Eestis praegu, tuli varem ka seal osta kogu raha eest kindlustusleping. Ka seal ei suutnud kindlustusseltsid mõistlikke tingimusi pakkuda – kulud olid suured ja igakuine saadav summa väike.

Suurbritannia finantssektor on veel keerulisem kui meil. Isegi Inglise keskpanga asepresident Andrew Haldane tunnistas, et tema ei suuda pensionilepingutest aru saada. Sellepärast ei tohi Eesti ametnikud ja poliitikud rahulduda „peenhäälestusega”, mis halbu valikuid juurde lisades ajab lihtsalt inimesi segadusse. Suvel riigikogus vastu võetud kogumispensionide seaduse muudatused on kurb näide just niisugusest pusimisest.

Alates 2015. aastast võib igaüks Suurbritannias kasutada oma pensioniraha sobivaimal viisil. Võib osta eluaegse kindlustuslepingu (Eesti mõistes pensionileping). Võib valida regulaarsed väljamaksed investeerimisfondist (meie fondipension). Võib kogu summa korraga välja võtta.

Luksuskaup jäi poodi

Briti ajakirjanduses ilmusid algul värvikad fantaasialood sellest, kuidas pensionärid luksuskaupu ostma tormavad ja hiljem nälgivad. Mis tegelikult toimus? Kolmveerand inimestest kasutas vara juba enne 65aastaseks saamist. Nendest, kes hakkasid pensioniraha kasutama viimase kahe aasta jooksul, võttis 50% kogu raha välja, kolmandik valis fondipensioni ja ülejäänud ostsid eluaegse pensionilepingu.

Tulemus käes? Kas pooled pensionikogujad lasid raha tuulde? Ei lasknud.

Üle poole nendest, kes raha korraga välja võtsid, paigutas selle aktsiatesse, fondidesse ja võlakirjadesse. Kuna sarnaselt Eestiga oli brittide usaldus pensionisüsteemi vastu väike, viisid inimesed esimesel võimalusel oma raha pensionikontolt mõnele teisele investeerimiskontole. 15% maksis tagasi laenud. Veerand inimestest remontis elamu, ostis auto vms. Alla kümnendiku kohta ei ole raportis infot. Küll aga kinnitab finantsjärelvalve: pole mingit tõestust selle kohta, et inimesed oma pensioniraha raiskama asuksid.

Reform on siiski kaasa toonud teistsuguseid probleeme – need on seotud pankade ja kindlustusseltside müügitaktikaga.

Esiteks, inimesed ostavad uusi investeerimistooteid, ehkki neil olnuks soodsam hoida raha edasi pensionikontol. Teiseks, usaldades pangas nõustajaks maskeerunud müügiesindajat, ei võrdle nad erinevate pakkujate investeerimis- ja kindlustustooteid. Ka pole turuosalistel motivatsiooni aidata klientidel paremaid valikuid teha – innovatsioon selles vallas on seni peaaegu olematu. Ning pensionilepingute pakkujate arv on turul vähenenud.

Riik peab inimesi rohkem kaitsma, märgib raport. Finantsjärelevalve soovitab Suurbritannia valitsusel välja töötada lahendused neljal suunal – ka Eestil oleks mõistlik need küsimused kohe tähelepanu alla võtta.

Esiteks, teenusepakkujate müügitegevust tuleb korrastada. Tuleb kokku leppida inimestele kasulikud “vaikimisi valikud”, mida teenusepakkujad on kohustatud esmajoones pakkuma. Nende valikute tasu peaks olema reguleeritud.

Teiseks, inimestele võiks anda ­õiguse kasutada kogutud raha maksusoodustusega enne pensioniikka jõudmist. Sest kui piirangud on jäigad, ei tunne inimesed pensionikonto vastu huvi. Ja kui inimesed ei võrdle pakutavate toodete hindu, pole teenusepakkujatel survet tasusid alandada.

Siin on õppetund Eestile: kui riik tahab, et vastutaksid kodanikud, peab andma neile õiguse otsustada, kuidas oma vara kasutada. Kui riik võtab inimestelt valikuvõimaluse, peaks ta võtma endale ka vastutuse.

Võrdlemine lihtsaks

Kolmandaks, investeerimistoodete valik tuleb muuta inimestele lihtsamaks. Suurbritannia finantsjärelevalve soovitab valitsusel luua tööriistad, mille abil oleks võimalik kõigi investeerimistoodete hindu ja tingimusi lihtsasti võrrelda.

Ametnikud ja poliitikud, teeme ka Eestis lihtsa pensioni spidomeetri, kus inimesed saaksid jälgida oma vara käekäiku ja võrrelda tootlust ja kulusid Eesti ning maailma keskmisega! Õppida saab siin ka Rootsilt. See ei ole keeruline IT-projekt.

Neljandaks, riik peab muutma tasuta nõustamise süsteemi efektiivsemaks. Suurbritannia otsib viise, kuidas inimestele pakutavat abi paremaks muuta, sest nende loodud tasuta nõustajate võrku PensionWise kasutab ainult 10% inimestest, kes pensioni välja võtavad. Eesti peab alustama nullist – meie inimestel pole kohustuslike pensionifondide ja kindlustuse valikul erapooletut ja asjatundlikku nõu kusagilt küsida.

Suurbritannia, USA ja teised arenenud riigid on astunud esimesi jõulisi samme, et nende kodanikud saaksid kasutada kogutud vara targemalt. Kui tahame olla maailmas tuntud vilka ja progressiivse e-riigina, peab Eesti pensionisüsteemi arendusel tegutsema otsustavalt ja kiirelt, mitte nõutult sabas lonkima.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas