Gaasi tarbimine peabki vähenema

Eelmisel nädalal ilmus Äripäevas artikkel "Eesti Gaas ja Utilitas jagavad maid", milles Eesti Gaasi esindajad püstitasid rida küsitavaid väiteid energiamajanduse suundumuste, regulatsiooni ning äriliste sammude kohta.

Taastuvenergia, tõhusa koostootmise ja taastuvenergial põhineva kaugkütte eelistamine keskkonda saastavate fossiilallikate asemel on juba aastakümneid olnud Euroopa Liidu keskne poliitika. Eesti Gaasile ei saa seetõttu tulla üllatusena, et juba aastaid kehtivad regulatsioonid ja arengukavad, mis energiamajanduse arengut selliselt suunavadki. Näiteks EL hoonete energiatõhususe direktiiv sätestab, et uued ja olulise renoveerimise läbivad hooned peavad eelistama taastuvenergia kasutamist, koostootmist ja kaugkütet, mis põhineb taastuvenergial.

Direktiivi kohaselt peavad kõik uued hooned, mis valmivad peale 2020. aasta lõppu või läbivad selleks kuupäevaks olulise renoveerimise, olema liginullenergia hooned. See eeldab aga ainult taastuvenergial põhinevate lahenduste kasutamist hoone kütmisel ja jahutamisel. Maagaasiga pole nende nõuete täitmine võimalik. Kõik kohalikud omavalitsused peaksid Tallinna eeskujul ehituslube väljastades nendest põhimõtetest lähtuma ning riigil tuleks jõuliselt tegutseda, et Eesti nõudeid täidaks.

Taastuvenergia tootmise edendamine on mõjunud Eesti riigile positiivselt – energiajulgeolek, uued töökohad, maksutulu, keskkonnakaitse. Vahetu on ka tarbijate kasu. Tarbijad hoiavad tänu tehtud investeeringutele kokku igal aastal kümneid miljoneid eurosid küttearvetelt, sest uued ja moodsad katlamajad kasutavad kallima kütteõli ja maagaasi asemel kohalikke kütuseid, mis pakuvad lisaks ka hinnastabiilsust. Hakkepuidukatlamajade käivitamisega on soojuse piirhinnad langenud 20–30%.

Maagaasi tarbimine on vähenenud 300 miljonit m3 (40%). Säästetud raha, mida on kümned miljonid eurod aastas, jääb Eesti majandusse, mitte ei lähe Venemaale. Hoolimata Eesti Gaasi retoorikast on Eestis tarbitavast gaasist 95% jätkuvalt Vene päritolu ning meie vastupanuvõimekus äkilistele Venemaa gaasitarnete katkestustele jätkuvalt nõrk.

Eesti energiapoliitika üks eesmärke võiks olla elektri- ja soojusmajanduses maagaasi tarbimisest loobumine. Tegu on keskkonda saastava fossiilkütusega, mida meil tuleb riiki sisse osta. Rootsi ajab sisuliselt läbi ilma maagaasita, sest pole riiki katvat maagaasitaristut. Suur osa soojusenergiast toodetakse taastuvatest allikatest, põhiliselt bioenergiast. Investeeringutoetused aitavad bioenergia kasutamist suurendada. Bioenergia kasutamine on maksuvaba, kütteõlil ja maagaasil on kõrged aktsiisimäärad.

Rootsi näide on ühtaegu inspireeriv ja suunda näitav. Läbimõeldud ambitsioonikas lähenemine on riigist teinud globaalse haardega gigandi energiasäästu ja taastuvenergialahenduste pakkujana. Kodumaine ja puhas energiatootmine loob töökohti, lisandväärtust ning vähendab meie sõltuvust energiakandjate impordist.