• Jaga lugu:

    Vilets juht peab kõrgemat palka maksma

    TigeFoto: PantherMedia/Scanpix

    Töötajate lojaalsust tööandjale mõjutab enim just juhtimine ja juhtide suhtumine töötajatesse ning töö korraldus, kirjutab Brandemi juht Paavo Heil.

    Kui ettevõttel on tugeva tööandja bränd, siis on värbamine lihtsam, kandidaadid paremad kui konkurentidel, töötajate palgasurve väiksem, inimesed püsivad ettevõttes kauem. Kuid kuidas seda täpselt mõõta, kui tugev mu tööandja bränd on ja kui palju sellest konkreetset, rahalist kasu on? Juhid, kes on oma ettevõttes sellele küsimusele vastuse leidnud, on tõelise rahamasina eesotsas.
    Tippjuhist sõltub otseselt eelkõige see, milline on tööandja brändi identiteet. Identiteeti kujundab juht missiooni, visiooni ja eesmärkide sõnastamise kaudu. Töötajatele pakutavad kõvad (st materiaalselt mõõdetavad) väärtused nagu palgad, asukoht, füüsiline töökeskkond, koolituse eelarve, rahaliselt mõõdetavad hüved jms on olulised eelarvega seotud otsused, mille langetamisel osaleb tavaliselt ka ettevõtte tippjuht.
    Kui tõstad palka, siis teeb konkurent seda järgmises kvartalis samuti. Ent kui aga konkurentsieelis tuleneb ettevõtte juhtimise kvaliteedist, organisatsioonikultuurist ja värbamisvõimekusest, on konkurendil seda äärmiselt keeruline kopeerida.
    Kuidas muuta tööandja bränd kõvaks rahaks?
    Üks võimalus on arvutada välja oma töötajate asenduskulud. Organisatsioonides, kust töötajad kauem püsivad, on väiksemad töötajate asenduskulud.
    Töötajate asenduskulu jaguneb kaheks: 1) otsesed kulud, näiteks värbamisfirmade teenustasud, koolituskulud, värbaja palgakulu jne; 2) kaudsed kulud, näiteks tulemuslikkuse langus (kui palju uus töötaja on vähem tulemuslik võrreldes ettevõttest lahkunud töötajaga), töö ümberkorraldamisega seotud kulud, töötaja lahkumisele eelnenud produktiivsuse langus, strateegilise info kadumisega seotud kulud jne). Kaudsed asenduskulud moodustavad keskmiselt 2/3 kõigist asenduskuludest.
    Asenduskulude erinevuse tõttu on vähema personalivoolavusega ettevõtted tulemuslikumad. Näiteks Eestis 2017. aastal tegutsevale saja töötajaga äriteenuste ettevõttele maksab kümme protsendipunkti personalivoolavust aastas 5% tööjõukulust ehk 130 000 eurot. Tuhande töötajaga kaubandusettevõttes on personalivoolavuse vähendamine 100% peale 80% peale väärt 800 000 eurot kokkuhoidu aastas.
    Tipptegija on tulemuslikum
    Töötajate lojaalsust tööandjale mõjutab enim just juhtimine ja juhtide suhtumine töötajatesse ning tööprotsesside korraldus. Nii on parema juhtimisega ettevõtetel võimalik maksta vähem palka. Nii Eestis kui mujal riikides tehtud analüüsidele tuginevalt võib tugeva tööandja brändiga ettevõtte tööjõukulu olla kuni 20% madalam.
    Valdkonna tipptegijad on oma töös keskmistest mitmeid kordi tulemuslikumad. IT-valdkonnas kirjutab tipparendaja koodi kümme korda kiiremini kui keskmine arendaja. Samuti on tipparendaja loodud kood kvaliteetsem, mis vähendab tulevikukulusid. Tippmüügiinimese tulemuslikkuse erinevust keskmise omast on kõigil ettevõtetel väga lihtne mõõta. Ei ole mingi ime, kui teie parim müügimees toob ettevõttele üle kümne korra rohkem tehinguid kui keskmine müügiinimene. Tippajakirjaniku kirjutatud lugusid saab meedias raha eest müüa.
    Lisaväärtus, mida tipptegijad ettevõtetele loovad, on kordades suurem kui keskmike loodu. Tipptegijate värbamise ja hoidmise võimekusest sõltub lisaks jooksvatele rahavoogudele ka ettevõtte pikaajaline konkurentsieelis ja jätkusuutlikkus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.