E-valimised tuleb lõpetada

Neil valimistel jõudis kuidagi eriti selgelt kohale, et valimissüsteem, mis kombineerib nimekirju ja isikuid, on väga eksitav, et mitte öelda üks suur pettus. Riigikogu valimiste puhul võib ju veel leppida sellise segasüsteemiga ja lohutada end mõttega, et informeeritud valijad langetavad valiku mingi “maailmavaate” järgi, vähem informeeritud aga kandidaadi näo (või teenete) järgi. Tegelikult aga parteidel ega ka valijatel sageli mingit maailmavaadet polegi või kui ongi, siis munitsipaalpoliitikas sellest palju ei sõltu.

Üks võimalus oleks uuesti kaaluda kahe hääle süsteemi sisseseadmist: et valija annab ühe hääle “kinnisele” või “pimedale” nimekirjale ja teise hääle sümpaatsele kandidaadile. Tean küll, et Jüri Adams jt on rääkinud, kuidas ühe valimissüsteemiga harjumiseks kulub vähemalt 30 aastat ja isegi halbu süsteeme ei tohiks sagedamini vahetada. Aga praegune paistab minevat järjest hullemaks, sest isiku paiknemisel nimekirjas ja valitud kohale tegeliku tööleasumise vaheline seos on imeväikene kohalikel valimistel, kus võisid kandideerida riigikogulased jm.

Kui vaadata praegu Tallinnas valituid, on selge et esikahekümnest läheb päriselt volikokku alla poole. (Ime veel, et peaminsiste Jüri Ratas või riigikogu esimees Eiki Nestor ei kandideerinud.) Võib-olla tuleks üldse asendusliikme staatus kaotada ja käigu siis Yana Toom, Hanno Pevkur, Kaja Kallas, Urmas Paet, Mart Helme, Jevgeni Ossinovski jt pärast oma päevatööd linnavolikogus detailplaneeringuid arutamas. Ja kui nad sinna ei jõua, siis jäägu vastav fraktsioon ka töövõimetuks. Asendamine olgu ainult surma korra.