Kui erilisi oskusi on vaja kantsleri ametiks?

Ametnike ja töötajate arendamine ning neile arengu- ja karjäärivõimaluste loomine on ühtlasi ka ametisolevatele kantsleritele kui tippjuhtidele tööks vajalik kompetents. Seda eelnõu lugedes tekib paratamatult tunne, et päris mitu inimest on oma töös midagi väga olulist tegemata jätnud.

Kandidaate peaks küllalt leiduma

Muudetav regulatsioon kehtib juhul, kui kantsleri ametikohale avalikku konkurssi ei korraldata. Kantsleri ametikoht on üks vähestest tippjuhtide ametikohtadest, mille täitmiseks avaliku konkursi läbiviimine ei ole kohustuslik. Riigikantselei kodulehel oleva info kohaselt ei ole 2005. aastast alates korraldatud ühtegi konkurssi kantsleri ametikohale. Siit tuleneb minu teine küsimus – kas tippjuhtide kompetentsikeskus võiks leida rohkem sobivaid kandidaate avalike konkurssidega?

Riigi- ja haldusreformi tulemusena on vabanenud ja vabanemas hulk linnapäid, valla- ja maavanemaid ning muid ametnikke, kas nende hulgas tõesti ei leidu sobivaid kandidaate avaliku teenistuse tippjuhtideks? Seejuures ei soovi ma muidugi kantsleri ametikohtade politiseerimist. Nagu näitavad mitmed ametite tippjuhtide konkursid, on avaliku sektori tippjuhtimise vastu piisavat huvi üles näidanud ka erasektori kogemusega tippjuhid. Ühesõnaga, potentsiaalseid sobivaid juhiomadustega kandidaate peaks leiduma piisavalt.

Eelnõu rakendamise eeldatav mõjuks on paindlik ja uuendusmeelne tippametnikkond, kes aitab kaasa avaliku teenistuse tulemuslikumale toimimisele. Selleks peaks riigikantselei ise oma töökorralduse uuendusmeelselt läbi mõtlema ja püüdma kehtiva regulatsiooni raames avardada võimalusi avaliku teenistuse tippjuhiks saamiseks avalike konkurssidega.