Piirideta pangandus

15. detsember 2017, 06:00
Madis Toomsalu
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171215/OPINION/171219793/AR/0/Madis-Toomsalu.jpg

Mis on ühist Facebookil, makseteenuste direktiivil, Transferwise’il, plokiahelal ja Berliini standardil? Kõik need on märksõnad, mis juhivad meid piirideta panganduse suunas, kirjutab LHV Groupi juht Madis Toomsalu.

Küll mitte otse ja tagasilöökideta, mistõttu on ka kohalejõudmist vara ennustada, aga siiski. Kaduvad ja hägustuvad piirid võivad olla ruumilised, ajalised, aga ka sektori- ja ettevõttepõhised.

Alustades kõige igapäevasemast pangateenusest ehk maksetest: 2018 on muutuste aasta. Eraldiseisvad ettevõtted saavad liidestada end panga süsteemide külge, et kliendi nõusolekul pakkuda viimasele iseseisvat makseteenust. Eestis on sellest keerulisem aru saada, aga väga suure osa Euroopa interneti- ja mobiilipankade tase ning seeläbi maksete teostamise mugavus on kehvapoolne. Maksevahendajad pakuvad kliendile makse algatamist oma keskkonnas, saades makse tegemiseks vajaliku info kliendi pangast. Seejuures hägustub piir, kus pangateenus algab ja lõpeb.

 

Ja see on alles algus

Kõige laiemalt tähendab panga süsteemidega liitumine avatud pangandust. See kontseptsioon soodustab pankade ajalooliselt kalli ja suletud infrastruktuuri jagamist kolmandate ettevõtetega. Tugevasti haakub teema finantstehnoloogia arenguga, kus uute ideede teostamiseks on vaja toimivaid alussüsteeme. Miks mitte iduettevõtete ideid ja lahendusi ühendada panga olemaoleva süsteemi ja kliendibaasiga. LHV näiteks teeb koostööd Veriffiga videotuvastuse asjus ning meie mobiilipanka on integreeritud Traswerwise’i valuutamaksed.

Need on avatud panganduse märgid, aga see on alles algus. Juba praegu soovib pankade süsteemidega üle Euroopa liituda tuhandeid ettevõtteid. Klientidele hakatakse pakkuma mitme pangakontoga seotud kontojäägi ja kulude juhtimise teenust, maksete teostamist, krediidiregistrit, laenude maaklerkeskkonda jpm. Iga koostöö jaoks eri tehnoloogiliste lahenduste loomine on kallis. Nn Berliini või alternatiivselt ka Suurbritannia standardi eesmärgiks ongi muuta kõikide pankade süsteemidega liitumine ühetaoliseks. Kui see tehtud, jääb oodata vaid ettevõtjate fantaasiat praeguste piiride lõhkumisel.

Hiidude arendused

Finantstehnoloogiat arendavad ka tehnoloogiahiiud, GAFA akronüümi taha peituvad Google, Apple, Facebook ja Amazon. Ainuüksi Apple kontol seisab vaba raha 230 miljardit eurot (jah, ligikaudu veerand triljonit), mida on üksinda rohkem kui kõik finantstehnoloogia iduettevõtete investeeringud kokku. Kui juurde liita Amazon, Google ja Facebook, on summa märkimisväärselt suurem.

Kuivõrd GAFA ettevõtted teavad keskkonna kasutajate kohta suhteliselt detailset infot, ei ole keeruline mõista nende strateegilist ettekujutust selle info ärakasutamisel. Apple Pay, Amazon Pay, Google Wallet, Andriod Pay ja Facebooki kasutajatevahelised maksed annavad aimu, millises suunas on need ettevõtted mõtlemas. Siit on suhteliselt väike samm kontojäägi eest intresside maksmisele ja krediiditoodete pakkumisele, mis on juba traditsiooniline pangandus.

Muu hulgas tähendab see kõik, et maksete tegemine on muutumas intuitiivsemaks ja nähtamatuks. Pigem on juba tavapärane, et taksost väljudes tasumisele ei mõelda, see toimub taustal nähtamatult. Sarnast teostust võib tulevikus leida ka mujalt.

Kiirelt nagu välk

Tehnoloogiline areng on lõhkumas ka ajalisi piire. Välkmaksed viivad raha saaja kontole üle Euroopa sekunditega. Krediidiotsused muutuvad kiiremaks, sest protsess on automatiseeritud. Geograafiliste piiride kadumine võtab kauem aega, ehkki mitu Eesti panka on rahvusvaheliste hoiusteplatvormide kaudu kaasanud hoiuseid näiteks Saksa pensionäridelt. Samamoodi leidub panku, kes ainult digitaalsele kanalile keskendudes kaasavad kliente üle Euroopa. Ühisrahatusplatvormide kaudu on võimalik anda Tšehhi elanikule laenu hambaravikulude katteks. Lõpuks ühendavad digitaalsed turuplatsid kõik parimad finantsteenused, pakkudes neid tervikliku kaubamärgi alt. Piirid kaovad.

Teoreetiliselt suurim (praktiliselt määramatum) potentsiaal finantsteenuste piiride lõhkumisel on krüptorahade alustehnoloogial plokiahelal. Iseasi, kas just tavapäraselt esile toodud maksete valdkonnas, arvestades näiteks bitcoini ühe tehingu ajalist kulu 10 minutit ja rahalist kulu 20 eurot. Küll aga suudab süsteem, mis on detsentraliseeritud, turvaline ja kiire, pakkuda kasutusvõimalusi nii füüsiliste dokumentide asendamisel, tehingute kinnitamisel, aga ka igasuguse digitaalse finantsinformatsiooni kontrollitud edastamisel.

Piirideta panganduse suunas liikumisega kaasnevad ka mõned riskid. Võib olla keeruline aru saada, kus finantstoode algab ja lõpeb, kes on tegelik teenusepakkuja ja kes tagab turvalisuse. Kaine mõistus peaks toimima kullakarva toodete kasutamisel. Nii nagu Coca-Colat ei tasu enne avamist loksutada, ei pruugi ka mõne põneva finantstootega piiritu kasvu kontseptsiooni testides kuivaks jääda.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. December 2017, 16:38

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing