• OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,18
  • OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,18
  • 03.01.18, 05:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

E-oskused suure edu alusmüüriks

Eestlase minapildis on e-teenuste ja digioskuste valdkond kindlasti plussmärgiga, kuidas suureks õnnestumiseks on see veel pööramata, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik Raul Aron.
Arvuti, digioskused
  • Arvuti, digioskused Foto: PantherMedia/Scanpix
Üks meile lähemaid ja juhuslikult ka ilusamaid edetabeleid on Euroopa Digital Economy and Society Index 2017 (DESI), kus Eesti asub majanduse ja ühiskonna digitaliseerituselt 28 liikmesriigi seas 9. kohal. See on üle keskmise, kuid annab ka väikese ninanipsu.
Kui DESI hindab Euroopa Liidu riikide digitaliseerituse praegust taset, siis Lausanne’i ülikool IMD on koostanud digitaalse konkurentsivõime edetabeli, kus hinnatakse rohkem digitaalset potentsiaali majanduse ja ühiskonna veelgi edukamaks muutmiseks. IMD võrdleb küll rohkem riike kui Euroopa Liitu kuulub – kokku vaadeldakse 63 riiki. Selles edetabelis on Eesti alles 26. kohal. Vaid Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes on sama edetabeli põhjal Eesti koht 11. Eestist eespool asuvad Skandinaaviamaad ja Soome, Belgia, Holland, Luksemburg, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa ning Prantsusmaa. Mille poolest on siis teised riigid meist konkurentsivõimelisemad?
Eesti konkurentsivõime üheks suuremaks puudujäägiks mõlema indeksi järgi on digilahenduste integreerimine ärisektorisse. Alajaotustest võime leida, et madalaimad hinded on järgmistes kategooriates: loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika erialal kõrgkooli lõpetanute arv, sotsiaalmeedia kasutamine ja elektrooniline teavitus, talentide vähesus ja vähene atraktiivsus kõrgkvalifitseeritud välistööjõu jaoks, immigratsiooniseaduste jäikus ning teadus- ja arendustegevuse vähene maht.
Digitaliseerimise kasutamine äriprotsessides võib vähendada sõltuvust inimtööjõust ja seeläbi pikemaajalises perspektiivis ettevõtete kulusid vähendada, parandada teenuste kättesaadavust, huvigruppide informeeritust ja toote kvaliteeti. IKT oskusteavet ja digitaalteenuseid saab ka Eestist eksportida. Meie kõige suurem tööandja, töötleva tööstuse sektor on suuresti traditsiooniliselt tööjõumahukas, pakkudes samas innovatsiooniks ja digitaliseerimiseks ikkagi omajagu potentsiaali.
Me oleme selleks võimelised
Innovatsioon eeldab investeerimist, mis aga võib sageli seista selle taga, et nii kvalifitseeritud kui vähem kvalifitseeritud tööjõust või lihtsalt tarbijatest on Eestis suur puudus. Turg on väike ja see puudus kasvab – kuni 2040 jääb Eestis igal aastal 8000-10 000 tööealist elanikku puudu selleks, et säilitada praegune ülalpeetavuse määr. Töötlevas tööstuses on juba praegu 2800 töökohta täitmata. Sisserändekvoot on 1317 juures ja lasteaiakohti napib kohalikelegi.
Eesti tuleb kiiresti muuta atraktiivseks ja avatud riigiks välistööjõule ning uutele maksumaksjatele. Pikemaajalises vaates aga tuleks aga juba praegu rohkem panustada innovatsioonile, et vähendada sõltuvust tööjõust. Suur osa sellest on mõeldamatu ilma digitaalsete lahendusteta.
Loomulikult seab digitaliseerimise soov eeldused tööjõu digioskustele. Elementaarseid arvutioskusi on juba praegu vaja pea igal töötajal ja see vajadus muutub üha akuutsemaks. Et kasutada iseteeninduskassasid, peavad müüjad oskama nende juhtprogrammi kasutada, ja kui koosteliinil kasutatakse roboteid, peab liiniadministraator tundma nii veakoode arvutiprogrammis kui võimalikke tõrkumiskohti liiniaparatuuris. Kuna tehnoloogia areneb ülikiiresti, on tarvis pidevat valmisolekut õppida. Midagi pole teha, tänase oskusteabega võid 20 aasta pärast olla abitu, isegi kui oled sellesse 20 aastat panustanud.
Aga mulle tundub, et me oleme selleks võimelised. Eurostati andmetel suhtleb Eestis avaliku sektori asutustega interneti kaudu 77% 16-74aastastest elanikest, 95% maksudeklaratsioonidest esitatakse elektroonselt, 99% elanikest on kehtiva sertifikaadiga ID kaart, 91% 16-74aastastest kasutab vähemalt kord kvartalis internetipanka ja 90% on viimase kolme kuu jooksul vähemalt korra kasutanud internetti ajalehtede lugemiseks. Nüüd tuleb need oskused majanduse heaks tööle panna.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 15:18
Las me korraldame sinu peo! UMA, Lore ja Lessner Noblessneris pakuvad maitsvat toitu ja vinget meelelahutust
Ettevõtte või sõpruskonna jaoks sündmuse planeerimine ei pea olema peavalu, kus ürituse eestvedaja end peo toimumise ajaks tühjakspigistatud sidrunina tunneb. Restoran Lee ja Lore Bistroo meeskond, kes avas suvel kaks uut põnevat kohta – restorani UMA ja kokteilibaari Lessner –, korraldab just sinu vajadustele vastava õhtu, sätib paika menüü ja kannab hoolt ka meelelahutusliku poole eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele