• Jaga lugu:

    Saaremaa sild Muhu kultuuri hinnaga

    Ettevõtja Erik Ehasoo.Foto: Erakogu

    Lehepealkirjad räägivad palju kavandatavast Saaremaa sillast, kuid kiputakse unustama, et tegelikult plaanitakse siiski mandrit ja Muhu saart ühendavat silda, kirjutab ettevõtja Erik Ehasoo.

    Kui Saaremaa võib silla rajamisest tõepoolest kasu saada, siis Muhule on silla mõju selgelt negatiivne.
    Kuigi Muhu saare rahvas ei ole olnud oma brändi loomisel nii edukad kui näiteks Kihnu rahvas või Setumaa inimesed, on neil siiski selgelt eristuv kultuur ja isegi oma keel (mis ei ole sama kui Saaremaal – näiteks ei ole Muhu keeles eristuvat ö-tähte nagu saarlastel). Muhu ühendamine sillaga on oht selle kultuuri säilimisele.
    Muhu moto on “saar, kus aeg puhkab” ning saare peamisteks väärtusteks on paiga erakordne rahu, vaikus ja ökoloogiline puhtus. On selge, et neid väärtusi on aina raskem kaitsta, kui ööpäev läbi kostub taamal maanteemüra – suvisel ajal, kui praam on saabunud, olen mõõtnud märkimisväärset müra taset mitme kilomeetri kaugusel maanteest, keset paksu metsa.
    Pidev maanteemüra on maailmas kasvav probleem, mille puhul on tõestatud, et see mõjub halvasti nii inimeste kui loomade tervisele. Näiteks Muhu mesilaste elujõulisus kipub olema märkimisväärselt parem kui Mandri-Eestis. Tänu piiratud praamiühendusele on saare öine liiklus minimaalne ja metsloomadel pimedas ohutum ja muretum liikuda.
    Kahju kasust suurem
    Muidugi võib arutada, et ehk olekski aeg Muhul edasi liikuda ning ehitada saarele hotellid, spaad, golfirajad ja muu. See on muidugi võimalik, kuid kes on vähegi viimastel aastatel Muhu külades ringi liikunud, on märganud vastupidist trendi – kui ehedalt ja ajastutruult on hakatud taastama vanu talukomplekse, külamiljöösid ning Natura 2000 raames ka rannamaastikke. Turismi, turunduse ja brändi loomise seisukohalt näen Muhul paremat võimalust arendada edasi oma olemasolevaid suundi eksklusiivse, ökoloogiliselt puhta ja tõeliselt rahuliku saarena. Silla mõju läheks vastuollu kõigi nimetatud teguritega.
    On mõistetav, miks silla pooldajateks on peamiselt saaremaalased – nemad saaksid projektist selgelt majanduslikku kasu, samal ajal kui Muhu peaks kandma selle pikaajalist koormust.
    Saaremaal ei jää läbiva maantee vahetusse lähedusse ka suuremaid asulaid. Samas, erinevalt Saaremaast, ei ole Muhus enam suuremaid tööstusi ega mahukamat põlluharimist, mida silla ehitamine aitaks elavdada.
    Kui silla ehitamise plaaniga jätkata, tuleks esimese asjana saada Muhu rahva selge nõusolek. Kui nõusolek saadud, tuleb teha kõik võimalik, et vähendada negatiivset mõju Muhu saarele – suurenenud koormusega maantee äärde tuleb ehitada müraseinad, loomadele ökosillad ja tunnelid. Kui erasektori algatus neid kulusid ei kata, tuleb need kulud katta maksumaksjal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.