Erik Ehasoo • 18. jaanuar 2018
Jaga lugu:

Saaremaa sild Muhu kultuuri hinnaga

Ettevõtja Erik Ehasoo.
Ettevõtja Erik Ehasoo.  Foto: Erakogu

Lehepealkirjad räägivad palju kavandatavast Saaremaa sillast, kuid kiputakse unustama, et tegelikult plaanitakse siiski mandrit ja Muhu saart ühendavat silda, kirjutab ettevõtja Erik Ehasoo.

Kui Saaremaa võib silla rajamisest tõepoolest kasu saada, siis Muhule on silla mõju selgelt negatiivne.

Kuigi Muhu saare rahvas ei ole olnud oma brändi loomisel nii edukad kui näiteks Kihnu rahvas või Setumaa inimesed, on neil siiski selgelt eristuv kultuur ja isegi oma keel (mis ei ole sama kui Saaremaal – näiteks ei ole Muhu keeles eristuvat ö-tähte nagu saarlastel). Muhu ühendamine sillaga on oht selle kultuuri säilimisele.

Muhu moto on “saar, kus aeg puhkab” ning saare peamisteks väärtusteks on paiga erakordne rahu, vaikus ja ökoloogiline puhtus. On selge, et neid väärtusi on aina raskem kaitsta, kui ööpäev läbi kostub taamal maanteemüra – suvisel ajal, kui praam on saabunud, olen mõõtnud märkimisväärset müra taset mitme kilomeetri kaugusel maanteest, keset paksu metsa.

Pidev maanteemüra on maailmas kasvav probleem, mille puhul on tõestatud, et see mõjub halvasti nii inimeste kui loomade tervisele. Näiteks Muhu mesilaste elujõulisus kipub olema märkimisväärselt parem kui Mandri-Eestis. Tänu piiratud praamiühendusele on saare öine liiklus minimaalne ja metsloomadel pimedas ohutum ja muretum liikuda.

Kahju kasust suurem

Muidugi võib arutada, et ehk olekski aeg Muhul edasi liikuda ning ehitada saarele hotellid, spaad, golfirajad ja muu. See on muidugi võimalik, kuid kes on vähegi viimastel aastatel Muhu külades ringi liikunud, on märganud vastupidist trendi – kui ehedalt ja ajastutruult on hakatud taastama vanu talukomplekse, külamiljöösid ning Natura 2000 raames ka rannamaastikke. Turismi, turunduse ja brändi loomise seisukohalt näen Muhul paremat võimalust arendada edasi oma olemasolevaid suundi eksklusiivse, ökoloogiliselt puhta ja tõeliselt rahuliku saarena. Silla mõju läheks vastuollu kõigi nimetatud teguritega.

On mõistetav, miks silla pooldajateks on peamiselt saaremaalased – nemad saaksid projektist selgelt majanduslikku kasu, samal ajal kui Muhu peaks kandma selle pikaajalist koormust.

Saaremaal ei jää läbiva maantee vahetusse lähedusse ka suuremaid asulaid. Samas, erinevalt Saaremaast, ei ole Muhus enam suuremaid tööstusi ega mahukamat põlluharimist, mida silla ehitamine aitaks elavdada.

Kui silla ehitamise plaaniga jätkata, tuleks esimese asjana saada Muhu rahva selge nõusolek. Kui nõusolek saadud, tuleb teha kõik võimalik, et vähendada negatiivset mõju Muhu saarele – suurenenud koormusega maantee äärde tuleb ehitada müraseinad, loomadele ökosillad ja tunnelid. Kui erasektori algatus neid kulusid ei kata, tuleb need kulud katta maksumaksjal.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt