Saaremaa sild Muhu kultuuri hinnaga

Pidev maanteemüra on maailmas kasvav probleem, mille puhul on tõestatud, et see mõjub halvasti nii inimeste kui loomade tervisele. Näiteks Muhu mesilaste elujõulisus kipub olema märkimisväärselt parem kui Mandri-Eestis. Tänu piiratud praamiühendusele on saare öine liiklus minimaalne ja metsloomadel pimedas ohutum ja muretum liikuda.

Kahju kasust suurem

Muidugi võib arutada, et ehk olekski aeg Muhul edasi liikuda ning ehitada saarele hotellid, spaad, golfirajad ja muu. See on muidugi võimalik, kuid kes on vähegi viimastel aastatel Muhu külades ringi liikunud, on märganud vastupidist trendi – kui ehedalt ja ajastutruult on hakatud taastama vanu talukomplekse, külamiljöösid ning Natura 2000 raames ka rannamaastikke. Turismi, turunduse ja brändi loomise seisukohalt näen Muhul paremat võimalust arendada edasi oma olemasolevaid suundi eksklusiivse, ökoloogiliselt puhta ja tõeliselt rahuliku saarena. Silla mõju läheks vastuollu kõigi nimetatud teguritega.

On mõistetav, miks silla pooldajateks on peamiselt saaremaalased – nemad saaksid projektist selgelt majanduslikku kasu, samal ajal kui Muhu peaks kandma selle pikaajalist koormust.

Saaremaal ei jää läbiva maantee vahetusse lähedusse ka suuremaid asulaid. Samas, erinevalt Saaremaast, ei ole Muhus enam suuremaid tööstusi ega mahukamat põlluharimist, mida silla ehitamine aitaks elavdada.

Kui silla ehitamise plaaniga jätkata, tuleks esimese asjana saada Muhu rahva selge nõusolek. Kui nõusolek saadud, tuleb teha kõik võimalik, et vähendada negatiivset mõju Muhu saarele – suurenenud koormusega maantee äärde tuleb ehitada müraseinad, loomadele ökosillad ja tunnelid. Kui erasektori algatus neid kulusid ei kata, tuleb need kulud katta maksumaksjal.