Eesti kaubalaevastik tuleb taastada

Esimeseks ja olulisimaks vajaduseks meretöö kogemusega spetsialistide järele tuleb lugeda seika, et 75% meremajandusega otseselt seotud ettevõtluse töökohtadest vajaks täitmist just sellise spetsiifilise kvalifikatsiooni ja töökogemusega spetsialistiga. Seda muidugi juhul, kui soovime olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja edukad. Kui pole töökohti merel, pole varsti ka meremehi ja mõne aja pärast ka mitte konkurentsivõimelist meremajandussektorit. Nii lihtne see ongi.

Teine ja mitte vähem oluline aspekt on merendusettevõtete otsene mõju kaldasektorile ehk ettevõtetele, mis kas täielikult või osaliselt teenivad oma tulu, teenindades ühel või teisel moel merendusettevõtteid. Ainuüksi Tallink Grupp, põhiprofiililt laevandusettevõte, tellib igal aastal kaupu ja teenuseid orienteeruvalt 2000 Eesti ettevõttelt, rahalises suurusjärgus üle paarisaja miljoni euro. Võttes siia kõrvale laeva- ja väikelaevaehituse ning -remondi ettevõtted, sadamad ja nendes toimetavad sadamaoperaatorid, lootsimise teenust osutava Eesti Lootsi, meresõiduga seotud seadmete ja varustuse tootjad ning paljud teised, saame terve hulga ettevõtteid, mis omakorda tellivad tugiteenuseid, kaupu ja toorainet teistelt Eesti ettevõtetelt.

Meremees loob mitu töökohta

Ühest Eestiski tutvustatud Hollandi Kuningriigi tellitud uuringust selgub, et otsene merendusettevõtete mõju kaldasektorile väljendub proportsioonis 1:3. Ehk siis üks töökoht merel tagab kolme töökoha olemasolu maismaal. Proportsioon jääb üsna samaks ka ettevõtluse käibe juures.

Soomlased kasutasid oma merenduse arengukavas aastateks 2014–2022 vastava proportsiooni kirjeldamiseks kordajat 12,5 ehk siis tõid välja, et 40 000 töökohast merendusettevõtetes on sõltuvuses 500 000 töökohta maismaal.

Kuna Eestis vastavasisulised uuringud puuduvad (rääkimata sellest, et ettevõtete klassifikaatori EMTAKi alusel on peaaegu võimatu välja selgitada merendusettevõte kui selline), on raske hinnata, milline on konkreetne kordaja Eestis. Üsna tõenäoline aga on, et see jääb vahemikku 3–5. See aga tähendab, et 21 000 merendusettevõtte töökohta (2009. a riikliku statistika andmed) mõjutab otseselt üle 60 000 töökoha maismaal. Siit edasi võiks siis teha juba arvutusi, millist otseste ja kaudsete maksude laekumist või selle puudumist võib tähendada töökohtade olemasolu või nende puudumine laevandusettevõtetes.

Seni pole me aga poole sõnagagi puudutanud rahvuslikku merekultuuri ja -keelt, mis samuti on ühest küljest eelduseks meremajanduse konkurentsivõimele ja arengule, kuid teisalt taastoitub viimase olemasolust ja arengust. Ilma meresõidust rääkivate lugude ja lauludeta oleksime hulga vaesem rahvus.

Miks üldse on vaja mingeid meetmeid just kaubalaevadega opereerivatele ettevõtetele?