Artikkel
  • Jaga lugu:

    Maksustame tööjõu asemel kapitali

    Foto: PantherMedia/Scanpix

    Kinnisvaramaksu mõistlikul viisil kehtestamine on hea mõte, kui koos sellega alandatakse tööjõumaksusid, kirjutavad ettevõtluskonsultant Ardo Ojasalu ja riigikogu liige Andres Ammas (Vabaerakond).

    Üldine maksukoormus sisemajanduse kogutoodangust tõuseb Eestis tänavu peaaegu 35 protsendini. Uut maksu kehtestades seda veelgi suurendada ei ole mõistlik. Tähtsaim ülesanne on hoopis vähendada tööjõu maksustamist. Kui tahame minna püstipäi 21. sajandi väärilisse majandusse, suurendada nii töötajate palkasid kui ka tööviljakust, siis peame arvestama, et neid kahte sammu saab teha vaid siis, kui riik on valmis oma ahnust vähendama.
    Praegune majandus orienteerub järjest rohkem ümber teenusmajandusele. See on loogiline protsess ning tulevane majandus ja maksusüsteem peavad sellega igal juhul arvestama. Teenusmajandus on tööjõukeskne. Maksukoormus tuleb nihutada tööjõu maksustamiselt kapitali maksustamisele – see soosib targemat majandust, kõrgema lisandväärtusega ettevõtlust, mille vajadusest nii palju räägime. Sotsiaalmaksu kogumist võiks vähendada vähemalt 500 miljoni euro võrra aastas. See summa aga vajab riigieelarves tasandamist, sest pensionide või rahva tervise arvelt kokku hoida ei saa.
    Kapital vähe maksustatud
    Eesti maksusüsteemis on siiani võrreldes paljude teiste riikidega kapitali maksustamist liiga vähe kasutatud. Kapitali maksustamine on aga majanduse arengu seisukohalt neutraalsem kui sotsiaalmaks või aktsiisid. See ei puuduta tootmissisendeid ega vahetult tekkinud kasumit, vaid juba akumuleerunud ja osaliselt majandustegevusest väljunud kasumeid. Eestis on saanud klassikaks lause: „Maksustada tuleb rikas olemist, mitte rikkaks saamist.“ Kapitali maksustamine on selgelt rikas olemise maksustamine. Kinnisvaramaks väljendab seda põhimõtet kõige lihtsamal kombel.
    Mõistagi tuleb olla ettevaatlik, pidada silmas kinnisvara omanikku ning tema staatust. Meie idee on maksustada eelkõige kommertskinnisvara. Kinnisvaramaks ei tohi ahistada pensionäre, kes on endale säilitanud omandireformiga tagastatud kodu, või noori peresid, kes on laenuraha eest endale kodu soetanud.
    Kodu peab jääma maksuvabaks
    Kinnisvaramaks on emotsionaalne teema, millest kõneldes on lihtne tekitada asjatuid hirme. Kodu kui põhiseaduslik õigus peaks pere suurust arvestades olema suures ulatuses kinnisvaramaksust vabastatud, kui ei elata just 500ruutmeetrises häärberis. Piltlikult öeldes: ei ole õiglane ega otstarbekas maksustada Õismäe või Annelinna kortereid. Meie arusaamist mööda võiksid kommertskinnisvara maksustamisel huviorbiidis olla eeskätt büroohooned, hotellid, pangad, kaubanduskeskused Tallinna kesklinnas, mida kaugemal sellest, seda väiksema maksumääraga. See oleks ka regionaalpoliitiline meede.
    Kinnisvaramaksu idee detailsemal arendamisel on näiteks kõrghoonete juures otstarbekas arvestada nende kõrgust eeskätt päästevõimekusest lähtuvalt – mida kõrgemad on hooned, seda suuremat päästevõimekust need nõuavad. Siit ka suuremad kulutused riigi jaoks, seega on kinnisvaramaksu juures kõrguskoefitsient igati õigustatud.
    Kinnisvaramaksu kaudu on võimalik kaudselt maksustada ka mitteresidentide tulusid, näiteks Vene ettevõtjate kasutuses olevat ning Eestis asuvat kinnisvara. Olles endid meie tulumaksusüsteemiga hästi kurssi viinud, on nad seni igasuguse maksu maksmisest Eestis kõrvale hiilinud. Rahvusvaheline praktika kinnisvara maksustamisel on selline, et maksu tuleb maksta selles riigis, kus kinnisvara asub. Nõnda toob maksusüsteemi korrastamine mitteresidentide siiani maksmata maksud Eestisse ja see juba iseenesest suurendab riigieelarve tulusid ilma Eesti inimeste ja majanduse maksukoormuse suurendamiseta.
    Kinnisvaramaksu saab kasutusele võtta ka põllumajanduses ja metsanduses, kui maad või metsad on jäänud mingil põhjusel kasutuseta, need on sööti jäetud või hullemal juhul tekitavad ebamugavusi naaberkinnistutele. Selliste maade maksustamine võiks olla üks mõjutusvahend need taas majanduslikku kasutusse anda. Ideaalis aga võiksid kasutuses olevad põllumajanduse ja metsanduse varad suuresti olla kinnisvaramaksust vabastatud.
    Jäägu riiklikuks maksuks
    Kas kinnisvara maksustamisest saadud tulu peaks laekuma kohalike omavalitsuste tuludesse? Meie arusaamise järgi ei peaks selle maksu laekumise üle vaid omavalitsused ise otsustama. Sellisel juhul võiksid Viimsi vallavanem ja Tallinna linnapea endile lennuki osta! Meie vaates peaks kinnisvaramaksul olema regionaalpoliitiline aspekt, mis tasandaks praegust Tallinna kui tõmbekeskuse mõju. Tallinnas peaks olema ka kinnisvaramaksu kogumine olema ulatuslikum ja selle määr kõrgem kui mujal Eestis. Kogutud raha võiks näiteks jõuda regionaalarengu tasandusfondi ja aidata kaasa uute investeeringute loomisele Lõuna-Eestis ja saartel ning edendada elu tõmbekeskustest kaugemal.
    Kinnisvaramaks on hea mõte vaid siis, kui see asendab tööjõu ja ettevõtlikkuse maksukoormust, jätab maksustamata kodu ning tasandab regionaalset ebavõrdsust.
    Autor: Andres Ammas ja Ardo Ojasalu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.