Maksustame tööjõu asemel kapitali

Üldine maksukoormus sisemajanduse kogutoodangust tõuseb Eestis tänavu peaaegu 35 protsendini. Uut maksu kehtestades seda veelgi suurendada ei ole mõistlik. Tähtsaim ülesanne on hoopis vähendada tööjõu maksustamist. Kui tahame minna püstipäi 21. sajandi väärilisse majandusse, suurendada nii töötajate palkasid kui ka tööviljakust, siis peame arvestama, et neid kahte sammu saab teha vaid siis, kui riik on valmis oma ahnust vähendama.

Praegune majandus orienteerub järjest rohkem ümber teenusmajandusele. See on loogiline protsess ning tulevane majandus ja maksusüsteem peavad sellega igal juhul arvestama. Teenusmajandus on tööjõukeskne. Maksukoormus tuleb nihutada tööjõu maksustamiselt kapitali maksustamisele – see soosib targemat majandust, kõrgema lisandväärtusega ettevõtlust, mille vajadusest nii palju räägime. Sotsiaalmaksu kogumist võiks vähendada vähemalt 500 miljoni euro võrra aastas. See summa aga vajab riigieelarves tasandamist, sest pensionide või rahva tervise arvelt kokku hoida ei saa.

Eesti maksusüsteemis on siiani võrreldes paljude teiste riikidega kapitali maksustamist liiga vähe kasutatud. Kapitali maksustamine on aga majanduse arengu seisukohalt neutraalsem kui sotsiaalmaks või aktsiisid. See ei puuduta tootmissisendeid ega vahetult tekkinud kasumit, vaid juba akumuleerunud ja osaliselt majandustegevusest väljunud kasumeid. Eestis on saanud klassikaks lause: „Maksustada tuleb rikas olemist, mitte rikkaks saamist.“ Kapitali maksustamine on selgelt rikas olemise maksustamine. Kinnisvaramaks väljendab seda põhimõtet kõige lihtsamal kombel.

Mõistagi tuleb olla ettevaatlik, pidada silmas kinnisvara omanikku ning tema staatust. Meie idee on maksustada eelkõige kommertskinnisvara. Kinnisvaramaks ei tohi ahistada pensionäre, kes on endale säilitanud omandireformiga tagastatud kodu, või noori peresid, kes on laenuraha eest endale kodu soetanud.

Kinnisvaramaks on emotsionaalne teema, millest kõneldes on lihtne tekitada asjatuid hirme. Kodu kui põhiseaduslik õigus peaks pere suurust arvestades olema suures ulatuses kinnisvaramaksust vabastatud, kui ei elata just 500ruutmeetrises häärberis. Piltlikult öeldes: ei ole õiglane ega otstarbekas maksustada Õismäe või Annelinna kortereid. Meie arusaamist mööda võiksid kommertskinnisvara maksustamisel huviorbiidis olla eeskätt büroohooned, hotellid, pangad, kaubanduskeskused Tallinna kesklinnas, mida kaugemal sellest, seda väiksema maksumääraga. See oleks ka regionaalpoliitiline meede.

Kinnisvaramaksu idee detailsemal arendamisel on näiteks kõrghoonete juures otstarbekas arvestada nende kõrgust eeskätt päästevõimekusest lähtuvalt – mida kõrgemad on hooned, seda suuremat päästevõimekust need nõuavad. Siit ka suuremad kulutused riigi jaoks, seega on kinnisvaramaksu juures kõrguskoefitsient igati õigustatud.

Kinnisvaramaksu kaudu on võimalik kaudselt maksustada ka mitteresidentide tulusid, näiteks Vene ettevõtjate kasutuses olevat ning Eestis asuvat kinnisvara. Olles endid meie tulumaksusüsteemiga hästi kurssi viinud, on nad seni igasuguse maksu maksmisest Eestis kõrvale hiilinud. Rahvusvaheline praktika kinnisvara maksustamisel on selline, et maksu tuleb maksta selles riigis, kus kinnisvara asub. Nõnda toob maksusüsteemi korrastamine mitteresidentide siiani maksmata maksud Eestisse ja see juba iseenesest suurendab riigieelarve tulusid ilma Eesti inimeste ja majanduse maksukoormuse suurendamiseta.

Kinnisvaramaksu saab kasutusele võtta ka põllumajanduses ja metsanduses, kui maad või metsad on jäänud mingil põhjusel kasutuseta, need on sööti jäetud või hullemal juhul tekitavad ebamugavusi naaberkinnistutele. Selliste maade maksustamine võiks olla üks mõjutusvahend need taas majanduslikku kasutusse anda. Ideaalis aga võiksid kasutuses olevad põllumajanduse ja metsanduse varad suuresti olla kinnisvaramaksust vabastatud.

Kas kinnisvara maksustamisest saadud tulu peaks laekuma kohalike omavalitsuste tuludesse? Meie arusaamise järgi ei peaks selle maksu laekumise üle vaid omavalitsused ise otsustama. Sellisel juhul võiksid Viimsi vallavanem ja Tallinna linnapea endile lennuki osta! Meie vaates peaks kinnisvaramaksul olema regionaalpoliitiline aspekt, mis tasandaks praegust Tallinna kui tõmbekeskuse mõju. Tallinnas peaks olema ka kinnisvaramaksu kogumine olema ulatuslikum ja selle määr kõrgem kui mujal Eestis. Kogutud raha võiks näiteks jõuda regionaalarengu tasandusfondi ja aidata kaasa uute investeeringute loomisele Lõuna-Eestis ja saartel ning edendada elu tõmbekeskustest kaugemal.

Kinnisvaramaks on hea mõte vaid siis, kui see asendab tööjõu ja ettevõtlikkuse maksukoormust, jätab maksustamata kodu ning tasandab regionaalset ebavõrdsust.

Autor: Andres Ammas ja Ardo Ojasalu