Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tootmine kolib Aasiast koju tagasi

    Mari Rell.Foto: Erakogu

    Ettevõtete edukus ei sõltu enam niivõrd nende asukohast, kuivõrd kohast globaalses väärtusahelas, ning uus trend on tootmise toomine Aasiast koju tagasi, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.

    Kas usume, et asume maailma äärealal või oleks täiesti loomulik mõelda, et seal, kus asume meie, ongi maailma keskpunkt, sõltumata meie asukohast geograafilises mõttes. Tänu tehnoloogiale on maailm meile järjest lähemal ning majanduste seotus kasvab tänu globaalsete äri- ja tarnevõrgustike tihenemisele.
    Globaalsed väärtusahelad (GVC) toimivad tänapäeval nii toodete ja teenuste pakkumisel, nende lõpptarbijatele tarnimisel kui ka kauba utiliseerimisel pärast kasutamist. Peamiselt motiveerib ettevõtteid globaalsetes ärivõrgustikes osalema kulude optimeerimine, ligipääs uuele teadmusele või tehnoloogiale, toodete kvaliteedi paranemine või uute toodete juurutamine. Ettevõtted, kes osalevad globaalses väärtusahelas ning konkureerivad ülemaailmsel turul, kasvatavad suure tõenäosusega tootlikkust kiiremini, sest nende äripartnerid on sageli tootlikumad ja efektiivsemad ettevõtted. See sunnib ettevõtteid panustama enam innovatsiooni, kasutama uut tehnoloogiat ja digitaliseerimist.
    Keskused nihkuvad itta
    Viimasel kümnendil on väärtusahelate struktuuris toimunud olulised muutused, peamiselt just tänu digitaliseerimisele ja uutele tehnoloogiatele. Vanu koostöömustreid lõhkus ka majanduskriis. Maailmakaarti vaadates on uued GVC keskused välja kujunenud Aasias, eelkõige Hiinas ja Indias. Euroopas on keskus endiselt Saksamaa, samas rahvusvaheliste ettevõtete liikumisest ning IT- ja telekommunikatsiooniteenuste arengust on võitnud ka Ida-Euroopa riigid.
    Muutused ei tähenda ainult keskuste nihkumist. Kui veel eelmise kümnendi alguses muutusid väärtusahelad keerukamaks, siis viimastel aastatel, eriti pärast majanduskriisi, on märgata hoopiski vastupidiseid suundumusi – väärtusahelad on lühemad ja enam lokaliseerunud. Nende muutuste taga nähakse mitut tegurit, eelkõige avaldab mõju teenuste ja tootmise demokratiseerumine. Digitaliseerimine võimaldab järjest enam platvormide, turuplatside ja pilveteenuste kaudu jagada nii tootmisvõimsust kui ka tehnoloogiaid, mis võimaldab alla tuua kulusid.
    Toode vastavalt tellija soovile
    Teine oluline suundumus on nn mass customization ehk kasvav vajadus pakkuda tooteid ja teenuseid personaliseeritumalt ning olla lõpptarbijale lähemal. Seda võimaldab uute tehnoloogiate kasutamine ning tootmist pole enam mõtet viia Hiinasse. Näiteks rajas Adidas oma uue spordijalatsite tehase Saksamaale, mitte enam Hiinasse. Nad toodavad tarbija disainisoovituste kohaselt jalatsipaari vaid paari päevaga ja vähese tööjõuga. Uued tehnoloogiad, nagu näiteks 3D-printimine, võimaldavad olla efektiivne ja reageerida kiirelt tarbija personaalsetele nõudmistele.
    OECD küsib, kas globaalsete väärtusahelate tipphetk on ära olnud? Ning vastab, et kuigi maailmakaubandus absoluutmahus ilmselt kasvab, siis osakaaluna kogutoodangust edaspidi pigem väheneb. Globaalsete tarneahelate asemel näeme OECD arvates tulevikus regionaalseid tarnaehelaid, mis tegutsevad küll mitmes riigis, kuid siiski lõpptarbijale piisavalt lähedal, et pakkuda talle individualiseeritud tooteid lühikese tarneajaga.
    Mida need arengud tähendavad Eesti ettevõtjatele ning kuidas nendest kasu lõigata, on alles lahti mõtestamata küsimus. Kuid kui otsida positiivset, siis ehk ongi hea, et Eesti ettevõtted pole veel tootmist Aasiasse viinud, sest teised hakkavadki sealt just tagasi kolima.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Insaiderite TOP: karuturg rappis kodubörsi miljonäride vara Kodubörsi liider on teistelt pika puuga eest kihutanud.
Tallinna börsifirmade insaiderite TOPi esikolmik püsib aastaga muutumatu, kuid karuturg on võtnud börsifirmade juhtide ja suuromanike portfellidest rasvase ampsu.
Tallinna börsifirmade insaiderite TOPi esikolmik püsib aastaga muutumatu, kuid karuturg on võtnud börsifirmade juhtide ja suuromanike portfellidest rasvase ampsu.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.