Hoidkem Eesti sõpru!

Kõigi eelduste kohaselt hoiavad Eestit oma südames kõik eestlased, kes välismaal kas elamas, õppimas või töötamas. Võtame ehk iseenesest mõistetavalt, et Eestist kauem ära olevad või olnud inimesed peale südames hoidmise veel ka enamaga panustavad. Aga kuidas on lood välismaalastega?

Tõenäoliselt on paljudel meist olnud kokkupuuteid välismaalastega, kes Eestis pikemalt viibinud, kuid kes siis on Eestist lahkunud. Võib-olla tulevad tagasi, võib-olla mitte. Diplomaadid, ettevõtjad, välistudengid, vabatahtlikud ja paljud teised. Meil puudub süsteem, et hoida ühendust välismaalastega, kes on Eestist lahkunud. Eks me kõik tea isiklikult mitut inimest, kuid miks ei võiks neid kontakte jagada süsteemselt ka teistega, kellel neid kontakte vahest veel enam vaja? Olen veendunud, et Eesti riigi tuntus ning edukus saaksid hoogu juurde sellest, kui oskaksime maksimumi võtta kõigist inimestest, kes Eestit armastavad.

Andmebaas nii avaliku kui ka erasektori heaks

Meil võiks olla andmebaas inimestest, kes tahavad Eestit aidata ka siis, kui nad siin enam ei viibi. Välismaalased ei oska tihtipeale isegi kellelegi end soovitada ega kellelegi oma abi pakkuda. Olgu see inimene valmis aitama vabatahtlikult või valmis tellimuseks. Inimesi, kes on Eestis viibinud näiteks aasta, võib pidada juba poolenisti patrioodiks, kes igaüks oma koduriiki või järgnevale missioonile edasi lähevad. Neid diplomaate ja ettevõtjaid on üle maailma sadades, kuid õigete kontaktide otsimine võtaks keskmisel ettevõtjal aega tunde, kui mitte kauemgi.

Andmebaasi eesmärgid oleks lihtsad. Et ettevõtja ja ka poliitik saaksid leida eksperte üle laia maailma. Et ettevõtja saaks tutvustada oma ettevõtet või riigimees riiki strateegiliselt olulistes piirkondades. Et pakkuda tööd või praktikavõimalusi töökohtadele, mis ei tunne riigipiire.

Me kulutame praegu metsikult palju aega ja rahalist ressurssi nii üksikisikuna kui ka riigina selleks, et otsida talente igalt poolt üle laia maailma, selle asemel et Eestiga juba sideme saavutanud inimesed ise saaks endast märku anda ning pakkumisteks valmis olla.

Kui meil on olemas kontaktid, siis ei ole juba keeruline ka andmebaasi edasi arendada.

Mõtlesin korraks põnevate isiksuste peale, keda mul on rõõm tunda, kes on Eestis pikemalt viibinud ning kelle abi saaksin paluda teemadel, millest ma midagi ei tea. Tean itaallast, kes töötab Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioonil Liibüas. Tean ameeriklast, kes töötab Washingtonis tuumavaldkonna uurimiskeskuses. Tean hispaanlast, kes töötab ühes Hispaania telekanalis. Nad on kõik noored inimesed, kes veetsid Eestis umbes aastakese nii kümme aastat tagasi. Olen kindel, et Eestis on inimesi, kellel oleks neist kontaktidest väga palju kasu, kuid minu käest ju küsida keegi ei oska.