Oliver Olt • 27 märts 2018
Jaga lugu:

Kuidas suurendada lisandväärtust?

Oliver Olt
Oliver Olt  

Tööstuspoliitika roheline raamat sõnastab sektori eesmärgiks kasvatada aastaks 2030 tööstussektori lisandväärtus Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Eesmärgi saavutamiseks ei piisa vaid efektiivsuse kasvatamisest, vaid ettevõtetel tuleb üha enam investeerida arendustegevusse ja tõhustada koostöömudeleid, kirjutab Swedbanki toiduainetööstuse sektorijuht Oliver Olt.

Tööstussektor annab ligi kolmveerandi kogu Eesti ekspordist ehk suure osa riiki sisse tulevast rahast. Üks mu kolleegidest ütles viimase suurema majanduskriisi järel tabavalt: „Eesti majandus jäi rippuma töötleva tööstuse nagi otsa.“ See tähendab, et tööstuse edu või ebaedu mõjutab oluliselt, milline on meie elustandard ja majanduse käekäik.

Ettevõtjate valmidus ja ambitsioon investeerida on olnud läbi aastate väga hea: 60-70 protsendi investeeringute eesmärgiks on olnud suurem efektiivsus ja mahtude kasv, mis tähendab, et ühe ühiku tootmiseks kulutatakse vähem raha ja seeläbi suurendatakse lisandväärtust.

 

Palkade kasv koos töökäte vähenemisega on kindlasti üks peamisi vedureid, miks on tugevalt investeeritud efektiivsusesse. 2017. aasta statistika kohaselt on tootmismahud kõigi aegade rekordtasemetel. Investeeringud kaasaegsetesse tehnoloogiatesse ja digitaliseerimisse on seda võimaldanud. Mõistagi on see jätkuv tegevus, iga investeeringuga käib kaasas tasuvusanalüüs ja teatud investeeringute jaoks ei ole õige aeg veel kätte jõudnud.

Kui efektiivse seadme ostmine on paljudele arusaadav, siis digitaliseerimise mõiste ja võimalused vajavad kindlasti laiemat tutvustamist. Viljandimaa Arenduskeskuse digitaliseerimise audit näiteks näitas, et digitaliseerituse tase maakonnas on vaid 28 protsenti: selge tõestus, et selles vallas on võimalusi veel palju.

Tootearendus avab uusi turge

Ainult efektiivsusesse ja mahtudesse investeerimisest tõenäoliselt aga enam ei piisa – eksportimiseks on vaja välja töötada sobivaid tooteid uutele turgudele, sest koduturule mõeldud tooted ei pruugi alati üks ühele väljamaa tarbijate eelistustega sobida. Mõjutused tulevad ka tervislikkuse teadlikkuse kasvust, kiirest elutempost ja elanikkonna kasvavast keskmisest vanusest.

Toiduainetööstuse ettevõtted on nendest trendidest lähtuvalt fookust muutmas. Toidutööstuse investeeringute maht tootearendusse olnud varasematel aastatel pigem alla 15 protsendi, kuid 2017. aasta alguses ütles sektor, et plaanib 55 protsenti investeeringutest suunata tootearendusse, mis on oluline fookuse muutumine.

Innovatsioon ja tootearendus tehakse sageli toiduainetööstuses ära oma majas sees või siis oma heade partnerite – teiste tööstuste juures. Kasutatakse ka teadusasutusi, kuid siin peitub kindlasti kasvupotentsiaal. Ja seda mitte ainult toidutööstuses, vaid tööstuses laiemalt. Koostöö ei pea olema kitsalt tootepõhine, vaid laiem sh energia, kvaliteedi, logistika, digitaliseerimise jne suunal.

Arenduspotentsiaali kaasamiseks saab võtta ideid ka teistest sektoritest. Näiteks pangad tulid 2017. aasta lõpus välja avatud panganduse platvormidega, mis avavad arendajatele ja finantstehnoloogia ettevõtetele võimaluse luua uusi, suurema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid koostöös pankadega. See on pangandussektoris murranguline aeg ja tarbijatena näeme varsti väga põnevaid uusi lahendusi.

Tootlikkuse kasvu ja Eesti majanduse tugevust mõjutab ennekõike tööstuse võime enda positsiooni väärtusahelas parandada – tugev tööstussektor on vundament, mis loob aluse majanduse kasvuks tulevikus ja võimalused teiste sektorite arenguks.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt