Viimase miili toetus ei keskendu maasse kaevatud kaablile
Levikomi juhi Peep Põldsammu ettepanekud ja kriitika "viimase miili" toetusmeetmekohta on igati teretulnud, valeväited aga mitte, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri digivaldkonna nõunik Ralf-Martin Soe.
Just praegu kogubki MKMi seotud osapooltelt, teise hulgas ka sideettevõtjatelt, toetuse tingimuste väljatöötamiseks tagasisidet. Täpsemalt leidsime arvamusloost kolm põhimõtteliselt valeinfot andvat väidet.
Esiteks, viimase miili toetus ei ole keskendunud maasse kaevatud kaabli rajamisele. Meetme tingimustes on selgelt kirjas, et toetuse saaja võib ise valida tehnoloogilise lahenduse. Viimase miili võrguarendus võib toimuda nö õhu kaudu, kaabli abil või mõnel muul viisil. Küll aga on ettevõtjal kohustus kõigile tarbijatele tagada usaldusväärne ja kindel internetikiirus, 1 Gbiti sekundis.
Teiseks, artiklis antakse ekslikuid hinnangud Eesti kaetusele internetiga. Uuringud on näidanud, et ilma kiire interneti püsiühenduseta maju ja kortereid on Eestis kokku 164 000, mitte arvamusavalduses väidetud 80 000. Teame seda, et turutingimustel jõuaks kiire internet viie aastaga ligi poolte inimesteni, kes on täna ühenduseta. Riiklikku toetusmeedet ja ettevõtjate investeeringuid koos rakendades suudame jõuda aga enamiku aastaringselt kasutusel olevate elamuteni.
Kolmandaks, toetus järgib väga läbipaistvaid konkurentsireegleid. Viimase miili ühendusi rajaval ettevõtjal on kohustus tagada ligipääs vähemalt kolmele sideoperaatorile, kelle hulgast saab tarbija endale valida sobiva. Ei saa ka nõustuda, et ettevõtjaid võiksid olla motiveeritud ehitama ühendust sinna, kus seda tarvis ei ole: kasutajateta võrgu ülalpidamine teenusepakkujale tulu ei too.