Miks partei võlad on pahad
Eesti elu puudutavad otsused, mis langetatakse erakondade juhatustes või tagatubades peavad lähtuma ainult valijate huvidest, kirjutab erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu.
Eesti majandusel läheb hästi, selle üle võib ainult rõõmustada. Eesti poliitmajandusel nii hästi ei lähe.
Esimeses kvartalis said erakonnad vabatahtlikke annetusi 143 655 euro ulatuses. Võrdleme seda 2014 esimese kvartaliga, kus samuti oli üks aasta riigikogu valimisteni ning siis oli annetuste summa 163 603 eurot.
Kõige suurem kadu oli Reformierakonnal (74 128 -> 865). Erakond oli kaotanud tasakaalu varade ja kohustuste vahel, olles 31.03.2018 bilansis 589 000 euroga miinuses (aastavahetusel oli netovara negatiivne 738 000 euro ulatuses).
Äriühingutele on kehtestatud omakapitali nõuded, kuid erakondadele, kes tegutsevad mittetulundusühingu vormis, ei ole nõudeid netovaradele seatud, v.a. erakonnaseaduse paragrahv, mis kohustab erakonda pöörduma erakondade rahastamise järelevale ERJK poole siis, kui netovara on olnud kolm aastat järjest negatiivne.
Nagu äriühingute puhul tagab omakapitali miinimumnõue ühingu maksevõimelisust ja kaitseb seeläbi kreeditoride huve, nii peab ka positiivne netovara erakonna puhul iseloomustama viimase maksevõimet. Ka erakonnad teevad olulises mahus majandustehinguid ja seetõttu ei ole kreeditoride huvi kaitse siinkohal vähemtähtsam, kui äriühingute puhul. Lisaks on mõistetav, et negatiivse netovaraga erakond omab kohustusi kas hankijate ees või peab võtma laenu. Kuna kõik tehingud hankijatega peavad toimuma turutingimustel ning laenu võib võtta vaid krediidiasutustelt, siis on oluline, et hankijate maksetingimused erakonnale ei välju tavapärase majandustegevuse raamest ning ei kasutata keelatud krediteerimise allikaid.
ERJK on olulises summas negatiivse netovaraga erakondadelt küsinud maksevõime taastamise tegevuskava, sest probleemi püsimise korral on oht, et puudulik maksevõime kasvab üle krooniliseks võlgnevuseks, mis toob kaasa tõsise kiusatuse hankida raha ebaseaduslike annetustena. Sisult sarnane probleem on praegu Keskerakonnal, kes eelmistel aastatel oli pidevalt ERJK radaril negatiivse netovara ja suurte võlgnevustega. Praeguseks on Keskerakonna probleemid tipnenud sellega, et erakond on ERJK-le laekunud andmetel saanud 1,2 miljoni euro ulatuses keelatud rahastamist, mida pole erakonna raamatupidamises näidatud ega ERJK-le deklareeritud.
Erakondade rahastamise kontrolli eesmärk on tagada poliitilise tegevuse läbipaistvus ning sõltumatus annetajatest. Eesti elu puudutavad otsused, mis langetatakse erakondade juhatustes või tagatubades, peavad lähtuma ainult valijate huvidest, mitte sõltuma näiteks mõne võõrriigi rahalisest mõjust Eesti erakondade rahavoos. See on keskne põhjus, miks ERJK püüab hoida kogu poliitilise rahastamise nii läbipaistvana, kui see seaduse alusel on vähegi võimalik.