Artikkel
  • Jaga lugu:

    Tark linn kasutab jääksoojust

    Margo Külaots

    Tiheasustatud piirkondades on kaugküte puhtaim ja tõhusaim kütteviis, mis aitab kaasa targa linna kontseptsiooni saavutamisele, kirjutab Fortum Eesti AS juhatuse esimees Margo Külaots.

    Viimase 10 aasta jooksul on Eesti küttemajanduse areng olnud märkimisväärne: kaugküttes on võetud suund toota koostootmisjaamades soojust biokütustest ja juba praegu toodetakse peaaegu pool soojusenergiat biokütustest ehk kohalikest taastuvatest allikatest, tänu millele on Eesti suutnud suuresti täita energiamajanduse arengukavas ja Euroopa taastuvenergia direktiivis 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgid. Ometigi on meil potentsiaali muuta Eesti linnad ka targaks ja säästva linnakeskkonna vajadusi arvestavaks.
    Targa linna kontseptsiooni on SmartEnCity projekti raames arendatud Tartus, Sønderborgis (Taani) ja Vitoria-Gasteiz (Hispaania), mille kogemuste põhjal saaksid nutikad energialahendused edaspidi kasutusele võtta nii kõik Eesti kui ka Euroopa linnad.
     
    Targa linna energiavarustus baseerub taastuvatel kohalikel energiaressurssidel, mida hallatakse nutikate lahenduste abil, seeläbi viiakse ökoloogiline jalajälg ja energianõudlus kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades miinimumini. Targa linna soojusmajanduse tuuma on kaugküte, millega saab energiasüsteemi järjest efektiivsemaks muuta: tuleviku kaugküte ei ole lihtsalt katlamaja, toru ja tarbija, vaid see integreerib eri lahendusi nagu kaugjahutus, koostootmise ja tööstuse jääksoojuse, jäätmepõletuse ja reoveesoojuse ärakasutamine jms.
    Kuna ühiskond tekitab ise oma tegevusega liigsoojust ning jääksoojuse allikaid on väga palju, siis on mõistlik kogu liigne soojus kokku koguda ning kütteks ära kasutada, misläbi väheneb primaarenergia ressursside kasutamine ja kütuste põletamine ning suureneb energiaefektiivsus.
    Jääksoojus on sellise temperatuuriga, et seda kuskil ei kasutata ning see lastakse ventilatsioonist või kuskilt mujalt õhku. Kaugküttevõrgu olemasolu võimaldab jääksoojuse ärakasutamist – kui näiteks ühes majas või tööstuses jääb soojust üle, siis samas majas on seda raske ära tarvitada, kuid selle soojuse saab suunata uuesti kaugküttevõrku, et kasutada seda näiteks sooja vee tootmiseks. Selline süsteem on juba kasutusel Tartus, kus lisaks kogutakse tööstusettevõtte tootmisprotsessi ja kaugjahutuse käigus tekkivat jääksoojust, mis suunatakse uuesti kaugküttevõrku.
    Targa linna üks tugisambaid on igasuguse jääksoojuse ära kasutamine ja energia salvestamine. Kui energiat toodetakse ning taaskasutatakse erinevatest kohalikest allikatest, mis on ühendatud üheks süsteemiks, siis raisatakse ja saastatakse vähem, paremini on tagatud energiaturvalisus, kütuste eest makstav raha läheb samasse piirkonda, langevad energiahinnad ning paraneb ka elukeskkond.
    Eesti suuremates linnades nagu Tallinnas, Tartus ja Pärnus on kaugküte puhtaim ja soodsaim kütteviis, ka kaugjahutus ja jääksoojuse kasutamine on Tartus juba paar aastat kasutusel ning kaugjahutus käivitamisel ka Pärnus. Seega on Eesti linnad juba muutumas nutikamaks. Samas võiks ka Eesti linnade ambitsioonid olla veelgi suuremad. 
    Autor: Margo Külaots
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Hoonete ehitusmaht vähenes suurelt
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.