Tark linn kasutab jääksoojust

Margo Külaots 23. mai 2018, 06:00
Margo Külaots
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180523/OPINION/180529890/AR/0/Margo-Külaots.jpg

Tiheasustatud piirkondades on kaugküte puhtaim ja tõhusaim kütteviis, mis aitab kaasa targa linna kontseptsiooni saavutamisele, kirjutab Fortum Eesti AS juhatuse esimees Margo Külaots.

Viimase 10 aasta jooksul on Eesti küttemajanduse areng olnud märkimisväärne: kaugküttes on võetud suund toota koostootmisjaamades soojust biokütustest ja juba praegu toodetakse peaaegu pool soojusenergiat biokütustest ehk kohalikest taastuvatest allikatest, tänu millele on Eesti suutnud suuresti täita energiamajanduse arengukavas ja Euroopa taastuvenergia direktiivis 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgid. Ometigi on meil potentsiaali muuta Eesti linnad ka targaks ja säästva linnakeskkonna vajadusi arvestavaks.

Targa linna kontseptsiooni on SmartEnCity projekti raames arendatud Tartus, S¸nderborgis (Taani) ja Vitoria-Gasteiz (Hispaania), mille kogemuste põhjal saaksid nutikad energialahendused edaspidi kasutusele võtta nii kõik Eesti kui ka Euroopa linnad.

 

Targa linna energiavarustus baseerub taastuvatel kohalikel energiaressurssidel, mida hallatakse nutikate lahenduste abil, seeläbi viiakse ökoloogiline jalajälg ja energianõudlus kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades miinimumini. Targa linna soojusmajanduse tuuma on kaugküte, millega saab energiasüsteemi järjest efektiivsemaks muuta: tuleviku kaugküte ei ole lihtsalt katlamaja, toru ja tarbija, vaid see integreerib eri lahendusi nagu kaugjahutus, koostootmise ja tööstuse jääksoojuse, jäätmepõletuse ja reoveesoojuse ärakasutamine jms.

Kuna ühiskond tekitab ise oma tegevusega liigsoojust ning jääksoojuse allikaid on väga palju, siis on mõistlik kogu liigne soojus kokku koguda ning kütteks ära kasutada, misläbi väheneb primaarenergia ressursside kasutamine ja kütuste põletamine ning suureneb energiaefektiivsus.

Jääksoojus on sellise temperatuuriga, et seda kuskil ei kasutata ning see lastakse ventilatsioonist või kuskilt mujalt õhku. Kaugküttevõrgu olemasolu võimaldab jääksoojuse ärakasutamist – kui näiteks ühes majas või tööstuses jääb soojust üle, siis samas majas on seda raske ära tarvitada, kuid selle soojuse saab suunata uuesti kaugküttevõrku, et kasutada seda näiteks sooja vee tootmiseks. Selline süsteem on juba kasutusel Tartus, kus lisaks kogutakse tööstusettevõtte tootmisprotsessi ja kaugjahutuse käigus tekkivat jääksoojust, mis suunatakse uuesti kaugküttevõrku.

Targa linna üks tugisambaid on igasuguse jääksoojuse ära kasutamine ja energia salvestamine. Kui energiat toodetakse ning taaskasutatakse erinevatest kohalikest allikatest, mis on ühendatud üheks süsteemiks, siis raisatakse ja saastatakse vähem, paremini on tagatud energiaturvalisus, kütuste eest makstav raha läheb samasse piirkonda, langevad energiahinnad ning paraneb ka elukeskkond.

Eesti suuremates linnades nagu Tallinnas, Tartus ja Pärnus on kaugküte puhtaim ja soodsaim kütteviis, ka kaugjahutus ja jääksoojuse kasutamine on Tartus juba paar aastat kasutusel ning kaugjahutus käivitamisel ka Pärnus. Seega on Eesti linnad juba muutumas nutikamaks. Samas võiks ka Eesti linnade ambitsioonid olla veelgi suuremad. 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. May 2018, 14:08

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing